Liblikad
Tiibade värvid on sillerdavad ja eredad
soomustest koosneva katte tõttu. Maandudes panevad nad alati tiivad kokku. Lapsuliblika valmiku
elueaks on mõõdetud 13 kuud, mis teeb temast ühe kõige pikema elueaga liblika. Selleks, et nii
pikale elule vastu pidada, puhkab liblikas suvel sageli: mitmepäevased aktiivse tegutsemise ja
toitumise tsüklid vahelduvad mitmenädalaste puhkuse tsüklite ehk diapausidega Talveks koguneb
tema kehasse glütseriini, sorbitooli ehk heksan-1,2,3,4,5,6-heksaooli ja valke, mis kaitsevad külma
eest, nii et liblikas elab isegi 20-kraadise külma rahulikult üle. Kevadel soojendab päike ta jälle
üles. Paaritumine toimub kevadel. Lapsuliblikatel esineb pulmalend: emane lendab ees, isane tema
taga, hoides ühtlast vahet. Pärast paaritumist muneb emane aprillis toidutaimele (türnpuule või
paakspuule) munad 1-2, harvem 4-5-kaupa, kattes need kleepuva massiga.
Röövik kasvab kiiresti, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt