Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, neile on nii tarkadel kui rammumeestel ning hubasuil tänuvõlg. Loodan, kui nüüd kiidan taolist meest ma, et ei heitjale sarnane, kes umbhuisku käelt teele vaskpalgviskoda paisata võib, vaid ta heidan ette kõigist vastaseist. Et aga aeg üha nii talle kingiks kõiksugu hüüsi ja aardeid ning tema vaevades ka hõlpu annaks!
aastal tuli ta Järvamaa meistriks 100 meetri jooksus. 1928. aastal alustati Koerus maakondlike spordipäevade korraldamist. Need kujunesid kohalikuks suursündmusteks. Spordipäevade algatajaks olid Aleksander Sussen, Artemi Soll ja Evald Hindrekus. Peale kergejõustiku prooviti jõudu veel teistelgi spordialadel. Võistlejaid oli alati rohkelt. Neid saabus üle kogu Järvamaa Amblast, Paidest, Tapalt, Järva-Jaanist ja mujalt. Parimale jooksjale, hüppajale ja heitjale-tõukajale olid välja pandud rändauhind. Kaks korda aastas peeti Koeru - Ambla "linnavõistlust" kergejõustikus. Enne II maailmasõda ja sõja ajal Koerus nagu mujalgi sporditegevus soikus. Esimestel sõjajärgsetel aastatel ei saanud Koeru spordielu kuidagi "jalgu alla", kuigi üksikuid häid sportlasi kerkis ikka esile. Üha teravamat vajadust tunti korraliku spordiplatsi, nõuetekohaste hüppe- ja heitepaikade ning tehiskattega ringraja järgi, kus joostud aegu
annaabi.ee 
