Eesti kergejõustiku ajalugu
Järva-Jaanist ja mujalt. Parimale jooksjale, hüppajale ja heitjale-tõukajale olid välja
pandud rändauhind. Kaks korda aastas peeti Koeru - Ambla "linnavõistlust"
kergejõustikus.
Enne II maailmasõda ja sõja ajal Koerus nagu mujalgi sporditegevus soikus. Esimestel
sõjajärgsetel aastatel ei saanud Koeru spordielu kuidagi "jalgu alla", kuigi üksikuid häid
sportlasi kerkis ikka esile. Üha teravamat vajadust tunti korraliku spordiplatsi,
nõuetekohaste hüppe- ja heitepaikade ning tehiskattega ringraja järgi, kus joostud aegu
oleks hakatud fikseerima ka edetabelites. Et abi väljaspoolt polnud loota, otsustati ise
õlad alla panna. Eelkõige oli vaja koolistaadioni, mille asukohaks sai Aruküla park. Kogu
ürituse hingeks olid koolidirektor Gunhard Rundu ja kehalise kasvatuse õpetaja Uno Aan.
Kuigi staadionirada sai vaid 250 meetri pikkune, rahuldas see koerulaste minimaalsemaid
vajadusi
annaabi.ee 
