Nele T. Lotu kõ Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv taimeliik.Ta kasvab enamasti mätastena. Õitseb aprillis ja mais. Õiekattekarvad on 1,53 cm pikad, valkjad.Ta on neljast Eestis kasvavast villpea liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasut...
juureharud, mis omakorda harunevad niitjateks juurteks. Liblikõieliste juured tungivad üldiselt sügavamale mulda kui kõrreliste heintaimede juured, kuid liikide vahel esineb selles osas suuri erinevusi. Punane ristik Punane ristik (Trifolium pratense) on püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkuste vartega puhmikuline niidutüübiline liblikõieline heintaim. Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal ja juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Eestis kasvatatakse kahte tüüpi punast ristikut: hilist ja varast. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku
Nad saavad kasvatada nii kuiva kui ka külma kliima saadusi. Näiteks toodavad Mehhiklased suhkrut. Nad on selle koha pealt maailmas üsna kõrgel kohal. Kelly Talimaa 11S 2016a Eksport ja import Mehhikos imporditakse maisi, nisu, sojauba, sorgo (heintaim, mida kasutatakse loomasöödaks, viina valmistamiseks ja teradest jahu valmistamiseks) ja rapsi. Eksporditakse juurvilju, odraõlut, tomateid, kohvi. Keskkonnaprobleemid o Üheks keskkonnaprobleemiks võib pidada seda, et võetakse arvukalt maha vihmametsi ja džungelid, mis on metsaasukate koduks. See põhjustab paljude liikide väljasuremist selles piirkonnas. o Looduslikud mage- ja põhjaveed on reostunud ning ligipääsmatud paljudes piirkondades.
...........................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Ristikute perekonda kuulub väga palju liike 342 liiki. Põllumajanduses omab neist tähtsust vaid 20 liiki. Eestis on peamisteks liikideks punane, roosa ja valge ristik. (Tamm, 2007) Punane ristik on üks tähtsaim liblikõieline niidutüübiline heintaim Eestis. Teda kasvatatakse kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007) Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem diploidsete taimede omast. Erinevus on väiksem kuivainesaagi osas, kuna samas arengufaasis
Kõrvenõges- kõige vanem kiudtaim,avatavasti lausa kasvatati. Suhkrupeet suhkrutaimena 19. Saj taim. Raps kaalika vorm, kasvattai vad tehniliseksõliks. Ei saadud sinepi maitset kätte, seega olid kibedad Rüps naerivorm,kasvatati aga mitte toiduõli vaid tehnilise õli jaoks Galeega kitsehernes, kaob öökülmadega.siin olnud 40a.valgurikas ristõieline Kodused marjad, mets maasikas, h vaarikas, must sõstar põhinevad sisse toodud likidel? Punane ristik oluline heintaim Valge ristik Lutsern harilik on sissetoodud,geograafilised assid. H on heintaim. Sirplutsern on karjamaa taim. Hariliku lutserni seema on tähtis idandamiseks.
vastava bakterpreparaadiga. parem on rohumaad rajada katteviljata, kattevilja kasutamisel vähendada teravilja külvinormi 25-30%. katteviljaks sobivad varajase valmimisajaga teraviljad (talinisu, var.oder). külv risti kattevilja ridadega, kevadine külv mitte ühe-aegselt - ülekasvamise oht külvile järgneb tavaliselt rullimine (kui ei saja) orase hooldamine - äestamine (kui tugev vihm peale külvi) - ettevaatlikult. umbrohutõrje umbrohi tärkab tunduvalt kiiremini kui heintaim. ühte sugukonda kuuluvate taimede puhul on võimalik kasutada vastavaid keemilisi vahendeid heinaoraste niitmine -I kord umbrohi 15-20 cm (heintaim umbes 10cm); heinaorast võim. vähe kärpida. võib olla vajadus ka teistkordseks niitmiseks, siis tuleks niita madalamalt (umbes 6 cm) alarindes esinevate umbrohtude kasvu pidurdamiseks. kui umbrohud on kõrgemad ja massi rohkem - mass koristada (lämmatab tühikud)
Timuti (´Goliath´) lisamine (2, 4, 6 kg) kahe hübriidlutserni (´Jõgeva 118´ ja ´Karlu´) ning kahe hariliku lutserni (´WL 252 HQ´ ja ´WL 326 HQ´) seemnesegusse, mõjutas rohu I niite botaanilist koosseisu timuti suuremad külvimäärad (4 ja 6 kg). Teise niite saagis oli timuti külvisenormi mõju rohu botaanilisele koosseisule nõrgem ja kolmandas niites puudus see täiesti. Esimese niitega eemaldati timuti generatiivvõrsed ja kuna timut on aeglase ädalakasvuga heintaim, jääb ta II niites alarindesse. Esimese niite KA metaboliseeruva energia sisaldus oli 9,9- 10,2 MJ kg-1. Timuti külvisenormi muutus ei mõjutanud usutavalt kuivaine metaboliseeruva energia sisaldust (r=0,3, P<0,05). Teise niite saak koristati vanemas arengufaasis kui esimene niide ja seetõttu oli kuivaine toiteväärtus madalam (ME 9,3-9,6 MJ kg -1 ). Kolmanda niite saagi toiteväärtus oli eelmiste niidetega võrreldes kõige suurem, harilikul lutsernil ME 10,5-10,6 MJ kg -1
- intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel PÕLDHEIN ristik + kõrreline heintaim 12 Külviaasta Saagiaastad Puhaskülv Ph1, Ph2; külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv + kiire Ph1, Ph2; külviaastal korralik saak kasvuga kõrreline Külviaasta Teravili + allakülv teravili koristatakse, Ph küntakse okt. III dekaad Teravili + allakülv Ph koristatakse kevadel Allakülv teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised heintaimed, punane ristik, lutsern, mesikas jne)
soos). Eestis sage hõredates metsades ja liivastel aladel. Punane aruhein on hõremurusalt, harva mätastena kasvav mitmeaastane taim, kõrs on 20-80 cm kõrge. Kõrrelehti enamasti 2, lamedad, 2-2,5 mm laiad. Juurmised lehed on alati kahekorra. Pööris on 6-10 cm pikk, rohekaslilla, sageli ühe suhteliselt pika alumise haruga. Pähikud 8-12 mm pikad , 4-7 õiega. Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: peaaegu igas niidutüübis oluline heintaim. Kasutatakse ka murude külvides nii puhaskülvina kui segus teiste rohttaimedega. LUBIKAS Sesleria caerulea nime päritolu uurides saame teada, et Sesleria on 18. sajandil Veneetsias elanud arsti ja looduseuurija Leonard Sesleri auks antud nimi. Ja caerulea tähendab ladina keeles hele- või taevassinine. Kõrreline. Kasvukoht: lubikas kasvab lubjarikkal savikal pinnasel nii niiskematel niitudel, hõredates metsades kui lubjarikastes soodes
annaabi.ee 
