Suured muutused Eesti ühiskonnas 19.saj II poolel (1849-1914)
19.saj teine pool oli eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks
kujunes suurte metsade naabruses asuv Häädemeeste rannik Pärnumaal. Laevu ehitati ka
Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. Põhja-Eesti
ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida võis Eestis või Venemaal kuni
neljakordse vaheltkasuga maha hangeldada.Mitmel pool asutati merekoole, millest tuntuim
rajati 1864. aastal Läti piirile Heinastasse, kuna kaugemad sõidud vajasid koolitatud
meremehi. Merekooli paberitega tehti juba ookeanireise. Meresõit oli ohtlik ja raske töö,
kuid andis ka jõukust. Veelgi olulisem oli silmaringi avardumine, mida võõraste ja kaugete
maade nägemine eestlastele pakkus.