10% põletavate jäätmete mahust ja ca 20-35% põletatavate jäätmete kaalust. Olmejäätmete (tavajäätmete) kütteväärtus võib tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite, sh plastpakendite kasutamine. Kütteväärtus võib suurendada ka mittepõlevate materjalide (klass, metall) ning niiskete biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ja eraldamine. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Punning, J-M., Käärd, A. 2008.Olmejäätmed ahju. Energia Kliima Jäätmed. Tallinn. 2. Heinam, U. 2008. Prügi ahju! Jäätmete taaskasutus IRU koostootmisjaamas. Eesti Energia. 3. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. Veebruar 2007.Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjon toetab jäätmehierarhiat. Teabeleht 9. 4. Eek, P. 2009. Elukeskkonna arengukava, Riigi Jäätmekava 2008-2013 ja taaskasutuse meemte osa jäätmekäitlus arendamisel. Keskkonnaministeerium. Jäätmeosakond. http://www.kik.ee/static/files/93.PEek_Taaskasutamine%20ettekanne%20250909.pdf 5
annaabi.ee 
