5. detsember 1926 suri Monet kopsuvähki. Ta suri Giverny´s, Prantsusmaal 86 aastasena. Maalisarjad ja maalid samast kohast Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. Tema maalisarjade hulka kuuluvad näiteks “Heinakuhjad”, “Roueni Katedraal”, “Vesiroosid”. “Kaljud Belle-lle´il” see ei kuulu küll seeria alla, kuid neist valmis Monetel 10 maali. “Storm at Belle-Ile” “Belle-lle, Rain Effect” “The Rocks of Belle-lle” “Coming into Port-Goulphar, Belle-Ile” Heinakuhjad Maalisarja “Heinakuhjad” kuulub 15 maali. Claude Monet maalis neid aastatel 1890-1891. “Heinakuhjad. Suve lõpp” “Heinakuhi hommikul
Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõmbed Vältisid õhukesi värvikihte Ei lasknud värvikihtidel kuivada (katsid märja pinna uue värviga) 1874. a esimene näitus (kokku 8; 18741886) MAALIKUNSTNIK UD: CLAUDE MONET 18401926 Kõige puhtam impressionist Valguse kujutamine! Seeriad heinakuhjadest, vesiroosidest, vaksalitest jm. "Impressioon. Tõusev päike" "Roueni katedraal" "Heinakuhjad" "Moonipõld" CLAUD E MONE T "HEINAKUHJAD" "IMPRESIIOON. TÕUSEV PÄIKE" CAMILLE PISSARRO 18301903 Suurlinna või lähiümbruse vaated sõidukite ja inimestega Päevavalguse efektid Õhulised, päikeseküllased tänavapildid ja Pariisi ümbruse põllud ning aiad "Itaallaste bulvar" "Montemartre´i bulvar" "Kohvi" CAMILLE PISSARRO AUTOPORTREE ENDAST "MONTEMARTRE´I BULVAR" "KOHVI" AUGUSTE RENOIR 18411919 Pühendus inimeste kujutamisele (naised) Valguslaigud
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
NIMI LEMMIKTEEMAD KOLM OLULISEMAT TÖÖD ÉDOUARD MANET Kujutada valgusest üleujutatud ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Argenteuil" vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist CLAUDE MONET Loodusest saadud muljete ,,Impressioon. Tõusev päike", lõuendile kandmine tervikuna, ,,Heinakuhjad", ,,Vares" valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses AUGUSTE RENOIR Renoiri huvitas peale maastiku ka "Ood lilledele", "Vihmavarjud", inimese, eriti alasti inimkeha "Aerutajate eine" kujutamine
1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus 1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist
Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilma; maalis vabas õhus; oli peamiselt seeriate maalija; naise surres võttis endale rikka naise,kellel oli 6 last; läks mõisa elama ja rajas sinna ka oma aia (aiast on palju maale) Tema töid: Tõusev Päike, Naised aias; seeriad: Pilved, Heinakuhjad Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv
,,Olympia" - eeskujuks ,,Urbino Venus" - Tizian. CLAUDE MONET Sündinud Pariisis. Noorusaastad Le Havre's. Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda. ,,Impressioon. Tõusev päike" ,,Roueni katedraal" - sari. Istus terve päeva ja maalis 6 erinevat pilti. ,,Heinakuhjad" - sari. 15 heinakuhja pilti. Maalib talvel, suvel, hommikul, õhtul jne. PIERRE AUGUSTE RENOIR Pärit lasterikkast perest. Seda on ka loomingus tunda. Vaja raha teenida. 13. a. läheb tööle portselani tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad"
selle lõpmatus mitmekesisuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematui valguse intensiivsuse mulje..Algul maalis ta Prantsuse põhjaranniku vaateid ja maastikupilte, hiljem Vahemere rannikul.Alates 1890. a. on valminud Monet' kuulsad seeriad, kus ta kujutab igas maalis yht ja sama motiivi eri aegadel; varahommikul, keskpäeval, õhtul jne. Aga eelkõige ei kujuta ta mitte motiivi ennast vaid valgust ja õhku, mis seda ümbritseb. Seeriad: "Heinakuhjad", "paplid", " Vesiroosid". Pela emanet' oli ta keskne kuju uuenduste läbiviijate seas impressionismis. Impressionismi kunstnike elukäik polnud kerge, kuna nende töid ei tahetud vastu võtta, nad pidid korraldama omi näitusi, mis pälvisid kriitikute laimu ja üldise meelepaha, alles 1890.a. alustas impressionism oma võidukäiku maailmas.
Need olid õnnelikud ja viljakad aastad.Monet töötas palavikuliselt-ta väljus varahommikul või õhtul, et võimalikult palju ära kasutada koidu-ja ehavalgust.Aeg-ajalt tegi Monet ka lühikesi reise kaugemale aga naases alati tagasi.1885-1887 maalis Monet maastikupilte suurte inimfiguuridega,kelle kujutamisel eelistas ta modellidena kasutada oma kasutütreid. Maalisarjad Esimese suure sarja jaoks valis Monet välja oma maja ümber põldudel seisvad heinakuhjad.Oma elu jooksul oli ta varemgi ühest motiivistmitu pilti maalinud.Kuid nüüd uuris ta valguse mõju erinevatel kella-ja aastaaegadel peaaegu teaduslikult.Tema kavatsuse kohaselt tuli kõik pildid koos üles riputada,nii et vaataja näeks,kuidas valgus aja jooksul muutub.Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali.
mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". 3) AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri
aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilma; maalis vabas õhus; oli peamiselt seeriate maalija; naise surres võttis endale rikka naise,kellel oli 6 last; läks mõisa elama ja rajas sinna ka oma aia (aiast on palju maale) Tema töid: Tõusev Päike, Naised aias; seeriad: Pilved, Heinakuhjad Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv
wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 4. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 10 Lisad: 1. ,,Saint Lazare Raudteejaam", Pariis, (1877) 2. ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872/1873). 11 3. ,,Rouen`i Katedraal, Fassaad (päikeseloojang)", (1892-1894) (üks maal seeriast) 4. ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (1890-1891) 12 5. ,,Camille ,Naine rohelises kleidis", (1866) 6. ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908) 13
puudus lineaarsus. Manet'ga- skandaalsemad pildid mitte impressionismi perioodist- Eine murul, olümpia. Impres laadile läheneb alles 70ndatel a. Toonid heledamax, teravus kaob. Monet- põhi impr. Kõik mis impr kohta, käib Monet kohta. Jäi impr surmani. Noorpõlves figuuri ja zanri pilte. 70ndate algul jõudis impr-i. Impr nimipilt on päikesetõus e impressioon. Kuulsad seeriad- ühte ja sama motiivi erinevatel ajahetkedel. heinakuhjad, paplid. Renoir- osaliselt impr, peam figuurimaal, pehmed õrnad näojooned, ümaramad, daam mustas, tütarlaps piitsaga, etc. Gegas- impr osaliselt, pööras tähelepanu valgusele, maalis heledates toonides, siiski ei hüljanud täielikult lineaarsust. Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot- tütrega aias. NEOIMPRESSIONISM- mõned peavad viimaseks impr etapiks, värvida tuleb spektrivärvidega, panid värve väikeste
Protest akadeemilise kunsti vastu. 1874. Aastal korraldasid impressionistid esimese näituse. Murranguline kunstistiil. Kogu impressionismi järgne kunst hakkab taas kaugenema impressionismist. Rõhutakse valguse ja õhu edasiandmist. Tähtis on see, kidas kujutatakse!(seeriad) Eelistati kasutada heledaid värvitoone- kasutati väga hästi taju. Komataolised pintslitõmbed. Värvioptika. Sai alguse Prantsusmaalt. Claude Monet ,,Parlamendihoone"(seeriad); ,,Claude Monet maailmas"; ,,Heinakuhjad". Edouard Monet oli impressionistide eeskujuks (taust). Edgar Degas" Täht ehk tantsijatar laval". Näiline, juhuslik kadreering tegelikkusest. August Renoir ,,Tsirkus Fernando". Camille Pissano. Edgar Degas(pastellid) POSTIMPRESSIONISM Osaliselt oli samaaegselt impressionismiga. Stiili viljeles 3kunstnikku ( Gogh, Paul Cauguin, Paul Cezanne). See kunstistiil oli omane Prantsusmaale. 1880.aastal esimesed õlimaalid van Goghilt. Vincent van Gogh ,,Tähisöö" 1889.a
19. saj I pool, 1870ndad G. Courbet - suunas realismiliikumist 19. saj Prantsusmaal, maalis suuremõõtmelisi maale töötavast talupojast 19. saj I pool → Barbizoni koolkond → vabaõhumaal Temaatika: loodus, ajaloomaal G. Courbet “Kivilõhkujad” ● Impressionism (pr keeles “mulje”) C. Moneti maali järgi ● Maalisid väga kiiresti, väikeste pintslitõmmetega ● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A. Renoir - lõbutsevad inimesed pargis C. Pisano - inimesed mittedetailselt E. Degas - baleriinid ja hobused Postimpressionis tid V. van Gogh (1853-1890) - Lihtsad motiivid - Palju autoportreid - Ekspressiivne - väljendas tundeid läbi maali - Kõik tema tööd valmisid 10 aasta jooksul - u 900 maali ja 1100 graafilist tööd “Oliivipuud” (1889) Paul Cauguin ( 1848-1903)
Olympia, Argenteuil, Baar Folies- pärastlõuna Grande Jatte`i saarel, vaikus, iharus.; Avatud aken; inimesed Bergère`is, Kankaan, Suplejad Asnières's Elurõõm CLAUDE MONET - Impressioon. PAUL CÉZANNE - Sainte Victoire`i mägi MAURICE de VLAMINC - Chatou ERNST LUDWIG KIRCHNER - Tõusev päike; seeriad: Heinakuhjad, Bellevue`st vaadatuna, Provence`i mäed, sild, Maastik punaste puudega, Autoportree sõdurina, Naised Berliini Paplid, Roueni katedraal, Vesiroosid, Natüürmort virsikutega, Kaardimängijad, Aednik tänaval Thamesi vaated Suured suplejad AUGUSTE RENOIR - Le Moulin de la PAUL GAUGUIN - Nägemus pärast jutlust ANDRÉ DERAIN - Istuv naine, EGON SCHIELE - Surm ja neitsi,
"Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7 Claude Monet "Heinakuhjad" 8 Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" 1872 Paul Cezanne Paul Cezanne "Ikka elus õuntega" 9 Paul Gaugin 10 Paul Gaugin "Kollane Kristus" Vincent van Gogh "Iirised" Vincent van Gogh 11 Tallinna kunstikool IMPRESSIOON Referaat Autor: Getter Vahar E34
4. Paul Smith 2000 ,,Impressionism: Sissevaated", Tallinn: Kunst 175 lk 5. Vikipeedia ,,Impressionism" http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism Lisad: 1. ,,Saint Lazare Raudteejaam", Pariis, (1877) 2. ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872/1873). 10 3. ,,Rouen`i Katedraal, Fassaad (päikeseloojang)", (18921894) (üks maal seeriast) 4. ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (18901891) 5. ,,Camille ,Naine rohelises kleidis", (1866) 6. ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908)
Lisa 1 15 Claude Monet 16 Lisa 2 17 ,,Boulevard des Capucines",(1873) Lisa 3 18 ,,Church at Vetheuil", (1879) 19 Lisa 4 ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (1890-1891) 20 Lisa 5 21 ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872) Lisa 6 22 ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908) 23
See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem "maailmakaardile". Claude Monet prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. "Tõusev päike" "Vesiroosid" "Eine roheluses" "Naine päevavarjuga" "Saint Lazare jaam" "30.juuni festival" "Heinakuhjad. Suve lõpp" Jt: http://www.claudemonetgallery.org/home-2-12-1-0.html Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville-Crevon 2. oktoober 1968 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse-ameerika kunstnik. Pablo Picasso Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Loomingus 5 perioodi (sinine, roosa, Aafrikat
a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild Argenteuil's" Pariisi Saint-Lazere'i raudteejaamast maalis ta 12 maali. Tahtis maalida sama motiivi erinevates ilmastikutingimustes"Päikeseloojang Etretat's" ja "Rahutu meri Etretat's". Ta maalis sageli mitut maali korraga, just valguse muutumise pärast, oli väga töökas, tegi sarju. "Olulisemad omadused" Maalis sarju heinakuhjadest: "Heinakuhjad lumevalguses", Heinakuhi lumevalguses", "Heinakuhi päikeseloojangul" (30 maali). Ta huvitus nii üksikmaali kui ka kogu sarja terviklikkusest ja see oli tema jaoks niisama tähtis kui jäädvustada muljeid või aistinguid. 1892 ütles ta et teda ei rahulda enam miski olgu see ükskõik kui lühiajaline, ta otsib hoopis "olulisemaid omadusi". 1890. a ilmub tema mõtlemises uus joon, ta võtab omakse selle, et tervikliku teose
põrguväravas", "Kalevipoeg", "Romanovite dünastia" Eduard Viiralt(1898-1954) Lõpetas Pallase diplomiga nr.1. Rahvusvahelise tähtsusega graafik. "Põrgu", "Lamav tiiger", "Kabaree", "Viiralti tamm" Claude Monet(1840-1926) "Impressioon. Tõusev päike", See töö andis sellele kunstistiilile nime. Võttis kasutusele segamata värvid. Vesirooside sari. Maalis palju oma naist Camille. "Roueni katedraal". Maalis palju moone. "Heinakuhjad" Edgar Degas(1834-1917) Baleriinide maalija "Helesinised baleriinid", "Roosad baleriinid", "Priimabaleriin", "Tantsutund", "Hobused" Auguste Rodin (lk 233) Ainuke tolle aja skulptor. "Suudlus", "Mõtleja", "Käed", "Calais ´ kodanikud", "Balzac", " Põrguvärav", "Rose", "Sõjaingel", "Looja käsi", "Kevade" Postimpressionism Kunsti tuuakse tunded. Vincent van Gogh "Kartulisööjad", "Tähisöö", "Oliivisalu", "Küpressid", "Õitsevad
kunstinäitusi. · Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul. Olympia. Muusika Tuilleres'i aias. Berthe Morisot. Impressionistlik on Argenteul. · Claude Monet(1840-1926)- Impressionist täies ulatuses. Päikesetõus e impressioon. Tema maalis piltide seeriaid. Üks ja sama motiiv, erinevatel ajahetkedel. Heinakuhjad. Paplid. Vesiroosid. Thames'i vaated?. Eine vabas looduses. · Camille Pissarro(1830-1903)- Alguses tegutses Corro? Vaimus. Maalis linnavaateid ja looduspilte. Küntud põld. Ooperiväljak. Kaks naist mere ääres. · Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi. Erinevad tantsijate pildid. Tantsijad sinises. Tantsuklass. Baleriinid proovis. Harrastas ka aktimaali
Jalge e es must kass, taamal neegritar lilleki mbuga. Claude Monet Teda on m õjutanud C ourbet ` loo ming, hilje m Manet. Nooruses maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, hilje m maastikke. Talle on o mased puhtad, heledad v ärvid, sidumata pintslitõ mbed, suur valguse intensiivsus. Monet` e es m ärk oli loodusest saadud mulje terviklik jäädvustamine maalis, tabades õhu, valguse, värvide mängu peeni maid varjundeid. Esimene se eria oli "Heinakuhjad", veel näiteks "Paplid", "Vesiroosid", " Roueni katedraal". Auguste Renoir- Nooruses töötas nõudevabrikus, maalis portselannõusid. Õppis École des BeauxArts`is, seal tutvus Monet`ga. Renoiri temaatika: linn, olustikustseenid, portreed, aktid. Renoiri maali mislaad on peh m e, lüüriline; koloriit särav, õrn. Portreed on sensuaalsed, rohke m psühholoogilised kui teistel i mpressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi, naised maalidel on väga kenad, ve etlevad
kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel – varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist – ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: „Impressioon. Tõusev päike“ (1872); seeriad: „Heinakuhjad“, „Paplid“, „Roueni katedraal“, „Vesiroosid“, „Thamesi vaated“. ● AUGUSTE RENOIR (1841 – 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu
tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri
maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka
annaabi.ee 
