Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid. Korrapäraselt purskavad vulkaanid on tegevvulkaanid. Vulkaanid, mis enam kunagi ei purska, on kustunud vulkaanid. Väga raske on kindlalt öelda, kas vulkaan on tõeliselt kustunud või ainult puhkab. Näiteks 1973.a. hakkas ootamatult purskama vulkaan Heimaey saarel Islandi rannikul ning hävitas 300 hoonet. Ometi peeti vulkaani kustunuks, sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud. Ookeanide põhjas on palju vulkaane. Mõned neist kasvavad nii kõrgeks, et kerkivad uute saartena üle merepinna. Island on ka vulkaaniline saar, mis kasvab iga vulkaanipurskega suuremaks. 8 2010 aasta esimesel poolel purskas Islandil vulkaan nimega Eyjafallajökulli. (LISA4)
rahvuspark). (Vt. joonis 2) Ohud (1) Laava. Pole peamine inimohvrite põhjustaja, liigub tavaliselt mitte kiiremini kui mõned kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. Samuti on arvatud (Mount St. Helens), et vulkaan on kustunud. Heimaey saarel (Island, 1973) õnnestus laavavoolu veega jahutada ja päästa sadam. Etna purske ajal 1983. aastal õnnestus mõneks päevaks laavavool juhtida ohutumasse suunda, kus oli väiksem inimasustus, laiem levikuvõimalus ja järelikult kiirem jahtumine. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (Nl: Mount St. Helens, USA, 18
annaabi.ee 
