Konstanzis, seejärel kõrgkoolis Freiburgis, kus ta tutvus filosoofiaga. Ta käis ka jesuiidi seminaris, et jäi sinna vaid mõneks nädalaks. Selle asemel asus ta õppima teoloogiat Freiburgi ülikoolis, kuid vilets tervis sundis teda loobuma preestriametist ning valis selle asemel filosoofia, matemaatika ja loodusteaduse kursusi. Freiburgis sai Heidegger doktorikraadi 1913, kuid vahele sega Esimene maailmasõda. Ta astus sõjaväkke, ehkki kehv tervsi lühendas ta teenistusaega ning Heiddeger pöördus tagasi teaduse juurde, saades 1915 Freiburgis lektoriks. Järgmisel aastal jõudis Freiburgi Husserl, kelle töid ta oli õppinud; pärast lühikest katketust 1918, mil ta kutsuti teenistusse Läänerindel, sai temast Husserli assistent. Viie aasta jooksul saavutas Heidegger oma loengutega kuulsuse Aristotelese tõlkijana. 1923 siirdus ta Marburgi abiprofessoriks. Ehhki tema õppetööd hinnata kõrgelt, oli talle takistuseks
Johannese evangeelium: sõna oli jumala juures Judaismis ilmutab Jehoova ennast seaduse kaudu. Sõnas peitub Jehoova kõige suurem vägi: saagu valgus- ja valgus sai. Kui sõna ei ole maagiline, siis on ta vähemalt kosmiline ja jumalik. Seepärast on filosoofias seda ideaalkeelt taga otsitud, mis meile maailma olemuse välja pakuks. Renessansist alates usutakse, et maailma keel on kosmiline. Maailma enese keel on matemaatiline. Matemaatika abil suudame mõista mis universumis toimub. Heiddeger- tee keeleni- rääkida ja ütelda pole üks ja sama. Mida tähendab 'ütleda', mida võib öelda ka vaikides? Ütleda- see tähendab näidata, lasta näha, ilmuda ja kuulda. Millegi ütlemine tähendab alati millegi näitamist. Sõna võim peitub selles, et ta toob oleva välja sellisena, milline ta on. Keelekasutuses sünnib midagi. Väljendamise sündmus. Mida väljendatakse, saab võibolla tänu väljendusaktidele olevaks. Keel on olemise koda
kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja. Emotsioonid, tunded peavad olema ehedad, tegeleti inimese sisemaailmaga. Kunsti lõpptulemus ei tohi olla teadlikult kavandatud, vaid läbi väljenduse peab sündima midagi ettekavatsematut. Tõeliselt kunstiline väljendus on vaid see, mis ei ole meie kontrolli all.
vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika. Kunsti peamine eesmärk pole enam ilu, vaid väljendus. Kunstnik toob oma sisemaailma välja. Emotsioonid, tunded peavad olema ehedad, tegeleti inimese sisemaailmaga. Kunsti lõpptulemus ei tohi olla teadlikult kavandatud, vaid läbi väljenduse peab sündima midagi ettekavatsematut. Tõeliselt kunstiline väljendus on vaid see, mis ei ole meie kontrolli all. Kunst peab tooma teadvusse
Tähtsaim oli vaimne nauding, mis jagunes kolmeks loomulik hädavajalik nauding, loomulik mittevajalik nauding, ebaloomulik ja mittevajalik nauding. Kutsusid elu nautima 'Carpe diem!'. Iga mahasurutud kirg on mürk hingele. Stoikude filosoofia jaguneb loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks. Inimene sünnib tabula rasa ning nad on dederministid (kõik on määratud saatusele, kõik on paratamatu). Oluline on saavutata kiretu seisnud e stoiline rahu. Hindavad vendlust, sõprust, rahu. Heiddeger proovis selgitada oleva olemist. Selleks on vaja teha vahet asjade olemusel ja olemisel. Nad ei ole võrdsed: olemus sisaldab konkreetse asja erilisi tunnuseid ja viitab sellele, mis on konreetsele asjale spetsiifiline eritunnus. Olemine e eksistents aga lihtsalt viitab asjade olemasolule. Heidegger leidis, et siiani on filosoofia keskendunud asjade olemusele: on püütud mõista, mis on maailm, mis on inimene, mis on idee ja mis on Jumal. Seda, et miski on olemas, on võetud
annaabi.ee 
