Exami materajal
Tavaliselt jaotatakse laserikiir kaheks kiireks
-- infot kandvaks signaalikiireks ning häirimata laservalguse tugikiireks -- ning
salvestatakse nende ühinemisel tekkiv interferentsipilt.
Sellise interferomeetrilise salvestuse põhiomaduseks on see, et kui seda salvestust
valgustada lugemiskiirega, difrageerub lugemiskiir osaliselt signaalikiire nõrgaks
15
koopiaks. Kui signaalikiir saadi näiteks valgustades ruumilist objekti, siis hologrammi
heiastamine tekitab objekti ebakujutise hologrammi taha.
Kui hologramm on salvestatud õhukesele materjalile (materjali paksus on samas
suurusjärgus interferentsimustri keskmise perioodiga), võib lugemiskiir veidi erineda
salvestusel kasutatud tugikiirest, kuid stseen ilmuks siiski. Kui hologramm
salvestatakse paksule materjalile, siis see valguse hulk, mis lugemiskiirest difrageerub
signaalikiire sihis (difraktsiooni tõhusus), sõltub lugemiskiire ning algse tugikiire
sarnasusest