Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas
Inimesele meeldib otsida seletusi olnule. Kuidas ja miks miski või keegi tekkis, arenes.
See seletabki asjaolu, mispärast on igal rahval ning religioonil omad nägemused maailma
ning selle elusolendite ja paikade tekke kirjeldustega. Tutvudes lähemalt ükskõik, millise
religiooniga, puutume peaaegu alati kokku maailma, inimeste ja loomade, veekogude,
saarte, pinnavormide ja muu sarnase tekkelugudega, üleloomulike võimete ja
juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent
inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi
peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua
"Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad,
sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega.
Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika
annaabi.ee 
