filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887−1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel
filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887-1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel
annaabi.ee 
