Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik
Kik paistis olevat sedavrd
hsti, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks.
1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tus maailmaturul oli majanduskasvu alla
surunud, muutus
heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vhem, ent samas oli
ttuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis
riigieelarve defitsiit ja hakati rkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed
kriitikud vitsid koguni, et heaoluriik ongi kikides hdades sdi, kuna
kulutab liiga palju ja paisutab riigibrokraatiat. Ometigi nitas areng hoopis
vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jtkuvalt suuri kulutusi
riigieelarvest, suutsid 1980-ndate aastate majanduslangusest kiiremini vlja
tulla ning asuvad tna maailma edetabelite tipus nii inimarengu nitajate kui
majandusliku konkurentsivime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad niteks
Soome, Taani, Norra, Kanada.
Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tnagi, kuid heaoluriigi olulist
annaabi.ee 
