tekitab tervisele ja keskkonnale ohtliku olukorra!, sest happed on söövitavad. Happega võib reageerida ka näiteks alumiiniumist toidunõu (matkatarbed, mahlaauruti); teadlaste poolt on tõestatud, et alumiiniumist nõudes hapude toitude valmistamine ja säilitamine on tervist kahjustav! tegevus. Happeid liigitatakse kolmeks: 1. happeaniooni ehk happejääkiooni alusel jagunevad happed omakorda kaheks: · lihtaniooni sisaldavad ehk hapnikuta happed: HF, HCl, HBr, HI, H2S · liitainooni sisaldavad ehk hapnikhapped: H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, HNO3, HNO2, H2CO3, H4SiO4, CH3COOH 2. vesinike aatomite arvu järgi jagunevad happed mitmeks: · üheprootonilised happed: HF, HCl, HBr, HI, HNO3, HNO2, CH3COOH · mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, H2CO3, H4SiO4 3. happe tugevuse alusel jagunevad happed koolikeemias kaheks: ·
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T
HAPPED on ained mis annavad lahusesse vesinikioone ( ), happed koosnevad, kas ühest või mitmest vesinikioonist ja happejääkioonist HAPETE RÜHMITAMINE 1. Prootonite ( ) arvu järgi (vesinikioonide) 1 prootonilised HCl vesinikkloriidhape HBr vesinikbromiidhape HI vesinikiodiidhape HN lämmastikhape HCOOH metaanhape C COOH etaanhape mitmeprootonilised S divesiniksulfiidhape S väävlishape S - väävelhape C - süsihape Si ränihape P fosforhape 2. Tugevuse järgi (nt. tugevad HCl, HBr, HN ) 3. Hapniku sisalduse järgi ( O mittesisaldavad; O sisaldavad)
Etaandiool ehk etüleenglükool - HOCH2CH2OH, Ta on värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kasutatakse laialdaselt antifriisina. Põlemine. C2H5OH + 2 O2 = 2 CO2 + 3 H2O Reag. Aktiivse metalliga. C2H5OH + K C2H5OK + 0,5 H2 kaaliumetanolaat 2 C2H5OH + Ca (C2H5O)2Ca + H2 kaltsiumetanolaat. Dehüdraatimine. C2H5OH (300°C) C2H4 + H2O eteen. C2H5OH (100°C) C2H5OC2H5 + H2O C2H5OH Reag. Vesinik halogeenidega. C2H5OH + HBr C2H5Br + H2O bromoetaan. Oksüdeerumine. 2 C2H5OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Reag. Karboksüülhapetega ehk esterdamine. C9H19OH + CH3COOH CH3COOC9H19 + H2O Etaandiool + Ca C2H4(OH)2 + 2 Ca C2H4O2Ca + H2 kaltsiumetaandiolaat Propaantriool + HBr C3H5(OH)3 + 3 HBr C3H5Br3 + 3 H2O tribromopropaan Metanooli oks. 2 CH3OH + O2 2 HCHO + 2 H2O
Sageli tekib seejuures metallipinnale soola(de) kaitsekiht, mis takistab edasist reaktsiooni; reaktsiooni kulgu soodustab vee juuresolek (lahustab kaitsekihi). Täiesti püsivad on Br toimele on Pt ja Ta. Reageerimisel orgaaniliste ainetega on iseloomulik broomi liitumine kordsete sidemetega, aga ka vesiniku asendamine ühendites (tavaliselt katalüsaatori manulusel või valgus kaastoimel). ÜHENDID Bromiidid Vesinikbromiid HBr on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas (moodustab õhuniiskusega udutaolise happeaerosooli). HBr saadakse peamiselt: · Br aurude ja H reaktsioonil 500- 550 ° C juures (katalüsaator- platineeritud asbest) · kõrvalproduktina orgaaniliste broomiühendite sünteesil 4 · reaktsioonil Br + SO või Br + S vee juuresolekul · laboris- punase fosfori reageerimisel broomi ja veega (toatemperatuuril)
HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCL vesinikkloriidhape Cl - kloriid HBr vesinikbromiidhape Br - bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas.
· Põhilised leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Broomi avastamine · Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard 1826. - Eesmärk oli eraldada adrust joodi, kuid tulemuseks oli broom. · Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. - Eraldas broomi mineraalveest. · Nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast bromos lehk, haisev. Laboratoorne saamine · Laboris saadakse Br2 konts. väävelhappe toimel NaBr-st NaBr(s) + H2SO4(l) HBr(g) + NaHSO4(s) 2HBr(g) + H2SO4(l) Br2(g) + SO2(g) + 2H2O(l) Reageerimine teiste halogeenidega · Br2(g) + F2(g) 2BrF(g) · Cl2(g) + Br2(g) 2BrCl(g) · Br2(l) + I2(s) 2IBr(s) · At2 + Br2 2AtBr Br-i reageerimine · HBr - gaasiline aine, vees hästi lahustuv, vesilahus on tugev hape.Tugevam redutseerija, kui HCl. Saadakse vastavatest happelistest binaarsetest ühenditest P4 + 6Br2 4PBr3 PBr 3 + 3H2O H3PO4 + 3HBr
vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisesse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Alkaane tarvitatakse samuti õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena ning narkoosivahendina, tulekustutusvedelikuna ja parfüümide jms juures pihustusainena. Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 → CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 → CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 → CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr → CH3Br + H2 Oksüdeerumine: 2CH4 + O2 → 2CH3OH
Dalai-laama – mongoli k. ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea) Residents tänapäeval: Dharamsala Põhja-Indias Olulisi tähendusi Teokraatia (kr theos Jumal + kratos võim) vaimulik valitsus; sakraalne kuningavalitsus vanaaja riikides, aga tänapäeval ka Vatikanis Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea (Bütsants; Venemaa keisririik alates Peeter I-st) ’Kr theos, ld deus , sanskr deva - jumal Messias – hbr māšiah Salvitu Kristus – kr Christos Jumala poolt salvitud valitseja Apostel - kr apostolos saadik Jünger - sks noorem (õpilane) Halleluuja – hbr hallelu Kiitke Jumalat Hosianna - hbr Aita, päästa! 8. Pühad kirjutised Konfutsianism - Kong Fuzi, Lunyu Vesteid ja vestlusi Taoism - Lao-zi, Daodejing Kulgemise väe raamat Hinduism - Veedad (sanskr vēda teadmine), aga ka Bhagavadgītā (sanskr Jumala laul) Budism - Tripitaka (sanskr tri kolm +pitaka korv)
H2SiO3-ränihape S-sulfiid HNO2-lämmastikushape NO2-nitrit HNO3-lämmastikhape NO3-nitraat HF-vesinikfluoriidhape CO3-karbonaat H2SO4-väävelhape SO3-sulfit H2SO3-väävlishape SO4-sulfaat H2CO3-süsihape PO4-fosfaat HBr-vesinikbromiidhape SiO3,SiO4-silikaat HI-vesinikjodiidhape OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ainest(neist 1 ALUSED e. HÜDROKSIIDID-liitained, mis on hapnik.o-a. -2.) koosnevad metallkatioonist ja ühest või mitmest Na2O-naatriumoksiid OH- anioonist MgO-magneesiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid
üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. Vesinikbromiid- tavatingimustel gaasilises olekus, värvitu, terava ja ärritava lõhnaga
1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4
VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoksiid Fe3O4 Happed. Tunnused: hapuka maitsega, vees hästi lahustuvad, vedelad või tahked ained, söövitavad, muudavad indikaatorite värvusi. Nt. H2, H2O, H2SO4- Liigitamine : Tugevad happed : H2SO4, HCl, HBr, HNO3, HI. Nõrgad happed : kõik teised.. Hapniku sisalduse abil : Hapnikhapped : H2SO4, HNO3 ( kõik kus O sees ) Hapnikutahapped : HCl, H2S ... Vesiniku sisalduse alusel Üheprootonilised happed : HBr ( kõik kus üks H sees ) Kaheprootonilised happed : H2SO4 ( kõik kus kaks H'd sees ) Kolmeprootonilised happed : H3PO4 ( kõik kus kolm H'd sees )
desinfitseerimiseks, KclO3-lõhkeainetes, tiku peades, kloroform-lahustiks, NaClO3taimekaitsemürk, PVC-kunstnaha ja kunstkarunaha saamiseks ei tohi põletada, Teflon- pottide ja pannide sisekate, Sõjagaasid- keemiline relv, CF2Cl2- külmikuvedelik ja aerosoolides.Halogeniidioonide tähtsus organismis- Cl- maomahlas valkude seedimiseks, J-kilpnäärmetöös, F- hammastes, luudes, Br-suguhormoonis vajalik.Vesinikhalogeniidid: HF- vesinikfluoriid-mürgine gaas, HCl-vesinikkloriid-mürgine gaas, HBr- vesinikbromiid-terava lõhnaga, mürgine, HJ-vesinikjodiid-mürgine, terava lõhnaga. Vesinikhalogeniidhapped: HF-vesinikfluoriidhape-keskmine, HCl-vesinikkloriidhape-tugev, HBr-vesinikbromiidhape, HJ- vesinikjodiidhape.kõige tugevam. Halogeenid: valem, nimi, oleks, värvus, mürgisus: F2, fluor, toa t, gaasiline- helekollane-väga mürgine; Cl2-kloor- toa t gaasiline- rohekas kollane-mürgine; Br2-broom-vedel- pruun-mürgine; I2-jood-tahke-must, violetne, läikega-mürgine
vähenemisel reaktsioon järk-järgult I järgust II järku üle minema. Reaktsiooni järk oleneb ka inertgaasi lisamisest. Inertgaasi lisand suurendab aktivatsiooni- ja desaktivatsioonistaadiumi kiirusi (põrgete sagedus on suurem) ning seetõttu on eelistatud reakstsiooni kulgemine I järku reaktsioonina. Reaktsiooni järgu olenevus rõhust ja inergaasi lisandist on üks monomolekulaarse gaasireaktsiooni tunnuseid. 8. Ahelreakstiooonid. Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. Ahelreaktsioonid on sellised reaktsioonid kus reaktsioonivõimelised osakesed tekivad reaktsioonis eneses. Aktiivsete osakeste reageerimisel lähteainete molekulidega moodustuvad sel juhul produkti molekulide kõrval uued aktiivsed osakesed, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist. Igale algul süsteemis olned aktiivsele osakesele vastab pikk reaktsiooniahel, milles reageerivad väga paljud lähteainete molekulid ja tekib palju reaktsiooniprodukti.
· Halogeenimine: CH2=CH2 + Br2 CH2Br-CH2Br · Elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse. - Br + Br Br Br + Br- Br Alkeenide omadused · Vesinikhalogeniidi liitumine: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CHBrCH3 · See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi järgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton. Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli järgi vesinik liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga. Hüperkonjugatsioon · Hüperkonjugatsioon on resonantsi üks vorme. · Toodud hüperkonjugatsioon, kus osaleb katioon, kannab positiivse hüperkonjugatsiooni nime ja on
Neid loetakse aga ikkagi tsükliliste ühendite hulka kuuluvateks. Tsükloalkaanide omadused on küllalt lähedased alkaanide omadustega. Need ühendid on hüdrofoobsed, neist koosnevad materjalid põlevad hõlpsalt ning annavad asendusreaktsioone. Põhiliseks leidumisallikaks on nafta. Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr CH3Br + H2 Oksüdeeerumine: 2CH4 + O2 2CH3OH Homoloogiline rida: 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22
3) Alus + hape = sool + H2O 4) Alus + sool = uus alus + uus sool 4. Oksiidid 1) Aluseline oksiid + hape = sool + H2O 2) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 3) Aluseline oksiid + H2O = alus 4) Happeline oksiid + alus = sool + H2O 5) Happeline oksiid + H2O = hape Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused
Neutralisatsioonireaktsioon Alus+ hape→sool+ vesi 1) Ca(OH)2+ HNO3 2) NaOH+H3PO4 3) Fe(OH)3+ HCl 4) Cu(OH)2+ H2SO4 5) Ba(OH)2+H3PO4 6) Zn(OH)2+ HBr 7) KOH+ H2S 8) NaOH+H4SiO4
olema mittelahustuv/lahustumatu. TUNTUMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED JA VALEMID Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem Vesinikflouriidhape HF Fluoriid F Vesinikkloriid hape e. HCl Kloriid Cl soolhape Vesinikbromiidhape HBr Bromiid Br Vesinikjodiidhape HI Jodiid I Hüpokloorishape HClO Hüpoklorit ClO Kloorhape HClO Kloraat ClO Perkloorhape HClO Perkloraat ClO
H 2B 4O 7 Cr2(SO4)3 H3PO4 Cl2 HCl Ba(OH)2 2) Millised järgnevatest ainetest kuuluvad tugevate hapete ja millised nõrkade hapete hulka ning kirjuta need allolevasse tabelisse välja. Need ained, mis ei kuulu üldse hapete alla, neid ära tabelisse kirjuta! HNO3 KOH CaO Cr(OH)3 H2 S Fe(OH)2 H2SiO3 MgSO3 H2SO3 Na3PO4 H2 Ca(OH)2 HBr Al2O3 TeO2 Tugevad happed Nõrgad happed 3) Anna ülesandes 2) tabelisse paigutatud hapete valemitele nimetused 4) Kirjuta järgmiste hapete valemid ja anna neile nimetused: a) kolmeprootoniline nõrk hapnikhape c) kaheprootoniline tugev hape b) kaheprootoniline hapnikuta hape d) üheprootoniline hapnikuta hape
neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid) I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3
Tekib kloriidion Halogeenide keemiline aktiivsus on seotud aatomiraadiusega. Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seega aktiivsus väheneb F2<-Cl2<-Br2<-I2 Nad reageerivad 1.Metallidega 2Na + Cl2 ->2 NaCl 2.Mittemetallidega H2 + Cl 2 = 2HCl vesinikkloriid HF , HCl , HBr, HI on teravalõhnalised gaasid , lahustuvad vees ja vesilahused on happelised. 3.Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni ühendist välja 2NaCl + F2 = 2 NaF + Cl2 4.F2 reageerib väga energiliselt veega F2 + 2 H20 = 4 HF + O2 Cl2 + H20 = HClO + HCl HclO on hüpokloorishape ja laguneb HclO = HCl + O siin eraldub aktiivne monohapnik , mis valastab värve ja kasutatakse pleegitusvahendina. Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel :
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4
Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2-
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat
Hapete valemid, nimetused; happeanioonide valemid, nimetused Hape Happejääkioon HCl Vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr Vesinikbromiidhape Br- bromiid HF Vesinikfluoriidhape F- fluoriid HI Vesinkjodiidhape I- jodiid H2S Divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 sulfit H2CO3 Süsihape CO3-2 karbonaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 silikaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 Lämmastikhape NO3-1 nitraat
H2SO3 sulfurous HNO2 nitrous H2CO3 carbonic HC2H3O2 acetic H3PO4 phosphoric H3BO3 boric H3PO3 phosphorous H2C2O4 oxalic HClO4 perchloric HCl hydrochloric HClO3 chloric HBr hydrobromic HClO2 chlorous HF hydrofluoric HClO hypochlorous HI hydroiodic HCN hydrocyanic H2SO4, HClO4, HClO3, HNO3, HCl, HBr, HI can be considered to be strong acids, ionizing completely in most cases; the rest are weak acids. r2 f:filescourses1110-20other 2010 filesoxnumber
2) Mittemetallioksiidid a) Reageerib veega, tekib hape CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK
HPO3 SÜSIHAPE -II karbonaat CaCO3 H2CO3 RÄNIHAPE -IV silikaat Ca2SiO4 H4SiO4 VESINIKBROMIIDHAPE -I bromiid KBr HBr VESINIKJODIIDHAPE -I jodiid AlI3 HI VESINIKFLUORIIDHAPE -I fluoriid MgF2 HF
HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid Igal juhul Alus+hape Aluselineoksiid+hape Happelineoksiid+alus Aluselineoks+happelineoks Vist Sool+sool Sool+alus Sool+hape Metall +soolmetall aktiivsem, kui soolal Metall+hapemetall vaskul Hst Aluselineoks+vesiainult IA ja IIA alates Ca Happelineoks+vesiei reageeri
NA Avogadro arv 6,02·1023 osakest/mol n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit
summa moodustab reaktsiooni molekulaarsuse. ( A B ...) i reakent i Mõned näited: 1 k H 2 Br2 2 H2 + Br2 2HBr r 1 j HBr Br2 (1.20) 2N2O5 4NO2 + O2 r = kN2O5 (1.21) H2 + I2 2HI r = kH2I2 (1.22) Üldiselt reaktsiooni kiirus peab olema kindlaks tehtud katseliselt ja seda ei saa tuletada reaktsiooni stöhhiomeetriaga. Reakstioon aA+bB=dD+eE ei ütle meile palju reakstiooni mehhanismist.
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH
C arv saaduses ei muutu H indeksi saadusesse saad, kui lahutad algaine vesiniku indeksist halogeeni kordaja – (H)10- 2(Cl 2) = saaduses C4H8Cl2 Saadusesse C4H8Cl2 läheb algne halogeen koos oma indeksiga, ignoreeri antud hetkel talle antud kordajat o NÄIDE 2, 3 C5H12 + (1)F2 C5H11F + HF (flouropentaan) C9H20 + Br2 C9H19Br + HBr (bromononaan) Oktadekaan 8 + 10 C18H(2*18+2)=38
Happed. HCl H+ Cl 1 Cl I H2 + Cl2 = 2HCl T kloriidid HBr H+ Br 1 Br I H2 + Br2 = 2HBr K bromiidid HI H+ I 1 I I H2 + I2 = 2Hi K jodiidid HF H+ F 1 F I H2 + F2 = 2HF K floriidid HNO3 H+ NO3 1 N +V T nitraadid HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit
sool 6) metall (H-st vasakul) + hape > sool + vesinik 7) al. oksiid + vesi > leelis 8) al. oksiid + hape > sool + vesi 9) hap. oksiid + vesi > hape 10) hap. oksiid + alus > sool + vesi 11)alus + sool (lahustuvad) > alus (sade) + sool 12) sool + leelis > sool + mittelahustuv alus 13) sool + sool (lahustuvad) > sool (sade) + sool 14) alus + hape > sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 15) sool + hape (tugev H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl) > sool + hape (nõrk H2SO3, H3PO4, H2S, HNO2, H2CO3, H2SiO3) 16) hap. oksiid > mittemetall + hapnik 17) al. oksiid > metall + hapnik 18) alus >t al. oksiid + vesi 19) hapnikhape >t hap. oksiid + vesi 20) sool >t al. oksiid + hap. oksiid
Alkoholid Oscar Tammemäe Mis on Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH e...
- Alkoholid reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas H 2 st eespool. CH 3 - OH + Ca (CH 3O - ) 2 Ca 2+ + H 2 Tekib kaltsiumetanolaat. Vasega reaktsioon ei toimuks, sest Cu asub pingereas tagapool. - Kondensatsioon on funktsionaalrühmi sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. Alkohol kondenseerub happega, tekib ester. CH 3 - COOH + CH 3 - CH 2 - OH CH 3COOCH 2 CH 3+ H 2 O - Reaktsioon halogeniididega (halogeniid nt HCl, HBr) Halogeen on Cl 2 Halogeeniühend on RCl. Halogeniid HCl. CH 3 - CH 2 - OH + HBr CH 3 - CH 2 - Br + H 2 O Tekib etüülbromiid - Dehüdrogeenimine * primaarne alkohol, tekib aldehüüd CH 3 - CH 2 - OH CH 3 - C - H + H 2 o t Tekib etanaal CH 3 CHO * sekundaarne alkohol, tekib ketoon CH 3 - CH (OH ) - CH 3 CH 3 - C - CH 3 + H 2 o t
SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikjodiidhape; H2SO4 väävelhape; HNO3 lämmastikhape. 2) Liigitus hapniku sisalduse järgi; Hapnikuga ja hapnikuta. 3) Liigitus prootonite arvu järgi; Hapete tunnused: · Sööbivad · Hapuka maitsega · Vees hästi lahustuvad · Muudab indikaatori värvi (lakmuse punaseks) · Hapetes on alati vesinik Ohutusnõuded: · Happeid valatakse peene joana, mitte vastupidi;
[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku
Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid S2- - sulfiid H2S - divesiniksulfiidhape FeS - raud(II)sulfiid O2- - oksiid ------------- Fe2O3 - raud(III)oksiid F- - fluoriid HF - vesinikfluoriidhape CaF2 - kaltsiumfluoriid Br- - bromiid HBr - vesinikbromiidhape AgBr - hõbebromiid Liitaniooni nimede võimalikke lõppe on rohkem. Tavalisim on -aat, veel on kasutusel -it, traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat
Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab, mitu % on aineosakesi lagunenud ioonideks Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad happed nagu HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI ja soolad) Kui on 3-30% siis on keskmise tugevusega elektrolüüt (fosforhape) Kui <3% , siis on nõrk elektrolüüt ( vees mittelahustuvad alused, süsihape, divesiniksulfiidhape, väävlishape) Dissotsiatsioon on pöörduv protsess: kui lahuses on juba piisavalt ioone, siis saavad nad jälle ühineda ( toimub assotsiatsioon). Siis jälle toimub lagunemine ja jälle omakorda ühinemine.
Nõrgad elektrolüüdid - polaarsed ained, mis vesilahuses osaliselt jagunevad ioonideks. (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena) Nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. Astmeline dissatsiatsioon Ioonide eraldumine molekulidest järk-järgult. 2AgNO3 + BaCl 2 2AgCl + Ba(NO3)2 molekulaarne võrrand 2Ag+ +2 NO3 - + Ba+2+ 2Cl- 2AgCl + Ba+2+2 NO3- täielik ioonvõrrand Ag+ + Cl- AgCl taandatud ioonvõrrand Tugevad happed: HI ; HClO4 ; HBr ; HCl ; H2SO4 ; HNO3 Nõrgad happed: H2S ; H2CO3 ; H3PO4 ; CH3COOH Tugevad alused: NaOH ; KOH ; LiOH ; Ba(OH)2; Ca(OH)2 Nõrgad alused: FeCl2 ; NH4Cl 1)tekib MLühend ehk sade Fe(OH)3 ; Cu(OH)2 2)tekib nõrk elektrolüüt H20 ; NH3*H20 3)tekib gaasiline aine HCl ; H2S ; NH2
vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid NT: P4O10 tetrafosfordekaoksiid Arvsõnad 1 mono- 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta.- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus
· Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees.
annaabi.ee 
