Ulmejutt
meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes.
Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks
järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid
mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas
ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided
selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja
sammus kabelisse. Surnuaias olid hauad koristamata ja mõned haukakivid olid
purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem
vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja
kukkus. Valge kleit lõikas poisi kolju seest silmad välja ning viis need
pappkastiga tema kodutrepile. Järgmisel hommikul ei leidnud vanemad oma toast
poega. Nüüd tormas terve pere majast välja. Välisust avades leidsid nad enda eest
kasti veriste silmadega. Kohe pandi autole hääled sisse ja sõideti linna
annaabi.ee 
