Mozarti kiri isale
siin veedetud aja jooksul ei ole ma saanud tunda vähemalgi määral tunnustust ega heakskiitu.
Pariis ei ole sama nagu aastaid tagasi. Siinsed inimesed on külmad ja ei oska nad hinnata minu
loomingut nii nagu toredad inimesed Mannheimis. Eile käisin Baron Grimmi palvel Hertsoginna
Chabot juures klaverit mängimas. Enne Tema Kõrgeaususe tulekut pidin ootama külmast
värisedes pool tundi jääkülmas ja haudvaikses ruumis. Tänan armulist Jumalat, et ta mulle
sõrmed esimeseks sonaadiks alles jättis. Kui Hertsoginna lõpuks saabus, palusin tal mind viia
teise ruumi, kus saaksin oma kangestunud sõrmi enne kontserti kaminatule ees soojendada.
Vaadates mööda lõikavast külmast, painavast peavalust ja sellest õnnetust klaverist, millel pidin
mängima, solvas mind kõige enam Hertsoginna ja tema külaliste ükskõikne vastuvõtt. Terve
annaabi.ee 
