Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või lihtsalt kõrgemasse kaldasse kuni poole meetri pikkune tunnel, mille lõppu rajatakse pesaõõnsus. Soodsatel aastatel võib jäälind aastas üles kasvatada 2-3 pesakonda, milles igaühes võib kasvada kuni 8 poega. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed haugipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala noka vahel
madalal vee kohal lendavad ja pidevalt kriiskavad. [14] Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või lihtsalt kõrgemasse kaldasse kuni poole meetri pikkune tunnel, mille lõppu rajatakse pesaõõnsus. Soodsatel aastatel võib jäälind aastas üles kasvatada 2-3 pesakonda, milles igaühes võib kasvada kuni 8 poega. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas. [14] Pisikesed jäälinnud kooruvad keskmiselt 21 päeva jooksul, kuid on siis veel peaaegu kuu aega pesas, mille jooksul mõlemad vanemad neid toidavad. Esimestel päevadel pärast pesast lahkumist püsivad pojad veel pesa läheduses ja vanemad toidavad neid. Peagi aga aetakse järglased oma vanemate territooriumilt minema. [14] Toidulaud. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed havipojad lähevad saagiks
annaabi.ee 
