–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv; viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist all- ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib "päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga sarv. Kiriku õues asuvad
"Puust" vasakul on suur kõver joogisarv, viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist allilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib "päikesepuu", joogiohvrit lahkunu auks aga 4 sarv. See on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.-13. sajandi hauaplaadist. Jälgi paganlikust päikesekultusest võib eestlaste matmiskombestikus märgata veel 18. sajandil ja hiljemgi ratasristide näol.Kiriku õues asuvad ka mõned samast ajast lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid ning paar pooleldi maasse vajunud 17. sajandi kiviristi. Hauakivide, luude ja mõningate arheoloogiliste leidude põhjal on arvatud, et kirik on rajatud muistsele muhulaste pühapaigale. 5 Kasutatud allikad:
annaabi.ee 
