Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini
tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes
peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni
ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale
kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati
kirikus taevavõlvi kuldset lage.
Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt
hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist
alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu
kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest
kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega
muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi
usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja
annaabi.ee 
