Harilik kuusk (referaat)
Harilik kuusk
Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu
Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune,
soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m.
Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on
igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a.
Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast
tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul
punased või rohelised, valminult aga helepruunid.
Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale
kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a.
Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud
(näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka ...