Vask ja vasesulamid Vask Vask on ks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tnapeval on palju vga kasulikke vasesulameid, kuid metalli krgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Philised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (prometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, vvlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektroltiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektroltiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on vetud elektrijuhtivuse standardvrtuseks ja vrdub 100%-ga IACS jrgi (International Annealed Copper Standard). Puhta va...
..60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks. Eelpooltoodud sulamid (inkonell, hastelloi ja nimonik), mis on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina. Nende kasutus on eelkõige seotud reaktiivlennukite ja kosmosetehnikaga. Tabel 1.29. Niklisulamid 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus. Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe
vastavalt 20…40% Cr. Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks. Ni Tihedus 8900 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 1455 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus Rm Puhas Ni 270…700 N/mm2, sulamid 1500 N/mm2
liste omadustega. püsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks Cu-Ni-sulamite joonpaisumistegur Ni-sisaldu- kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli sel 40...50% on nullilähedane, samas elektrieri- ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks takistus aga maksimaalne. Väga väike joonpaisu- rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida mistegur peaegu ei muutu kuni temperatuurini nimetatakse hastelloidideks. 500 °C, mistõttu konstantaanina tuntud Cu-Ni-sula- mit (55% Cu, 45% Ni) kasutatakse elektri- ja täppis- seadmeis, kus esinevad suured temperatuurikõiku- Ni mised. 3 Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisalda- Tihedus 8900 kg/m vad ca 30% Ni ja vähesel määral Fe ning Mn, mis- Sulamistemperatuur Ts 1455 °C tõttu nad on püsivad merevees
annaabi.ee 
