6

pptx

Hassium

Hassium 108 Hs 265 2 14 32 32 18 8 Hassium 2  Mis on Hassium? Hassium on keemiline element, mille järjenumbriks on 108 Hassium on nimetatud Sveitsis sündinud Vene keemik Henri Hess'i auks. Avastas - Heavy Ion Research Laboratory (HIRL) 1984. aastal Saksamaal Koostis: plii-208 ja raud-58 nukleoni Hs-265 poolestusaeg on 2 ms Oksüdatsiooniaste: +8 Eeldatakse, et tema olek on tahke Looduses on pikalt elanud Hassium-271 isotoop Tuvastatud on umbes 40 aatomit Hassium-265 Aitäh

Keemia → Keemia

4 allalaadimist

7

ppt

Haasium

Kristjan Rämson Hs-Hassium Metall, tehiselement Aatomnumber: 108 Aatommass: 265 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10f14 5s2p6d10f14 6s2p6d6 7s2 Elektronskeem: +108|2)8)18)32)32)14)2) Elektronite arv: 108 Neutronite arv: 157 Prootonite arv: 108 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: - Kristalli struktuur: - Aatommass: [265] Sulamistemperatuur: - Keemistemperatuur: - Tihedus: - Värvus: - Agregaatolek toatemperatuuril: tahke (?) Kõvadus Mohsi järgi: - Isotoobid: Nukliid Levimus Mass Poolestusa (%) eg Hs 265 0 265,13 2 millisekundit Hassium on keemiline element järjekorranumbriga 108. Tähiseks on Hs Tuntud isotoopidest on stabiilseim isotoop massiarvuga 277, mille poolestusaeg on 12 minutit...

Keemia → Keemia

7 allalaadimist

1

pdf

Keemiliste elementide nimetused

22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No 23 Vanaadium V 63 Euroopium Eu 103 Lavrentsium Er 24Kroom Cr 64 Gadolinium Gd 104 Rutherfordium Rf 25 Mangaan Mn 65 Terbium Tb 105 Dubnium Db 26Raud Fe 66 Düsproosium Dy 106 Seabor2ium Sg 27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc

Keemia → Keemia

7 allalaadimist

3

doc

Metallide pigerida, metallide keemilised ja füüsikalised omadused

METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur ­ metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC

Keemia → Keemia

74 allalaadimist

11

odt

Radioaktiivsed elemendid

Md Mendeleevium 101 No Nobeelium 102 Lr Labrentsium 103 Rf Rutherfordium 104 Db Dubnium 105 Sg Seaborgium 106 Bh Bohrium 107 Hs Hassium 108 Mt Meitneerium 109 Uun - 110 Uuu - 111 Uub - 112 Uut - 113 Uuq - 114 Uup - 115

Füüsika → Füüsika

23 allalaadimist