ee/norm/71217/9419337_2BRGfe.jpeg Välimus Merihumur on paksud ja lihakate lehted, vartega ja tugeva juurestikuga taim. Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10...15 (25) cm. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene http://viiu.pri.ee/images/pilt292.jpg Levik Putuktolmleja. Õitseb juunis ja juulis. Seemned on mustjaspruunid. Paljuneb nii seemnetega kui ka juurdumise teel. Levinud mererannikutel ja jõgede suudmealadel Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia
pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15mm. Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad