"harudevahe" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

ainult nende juures, kes oskavad seda õieti teha. 249 Süütasin piibu, suitsetasin kaua mõnuga ja varitsesin edasi. Praamlaev ujus allavett; arvasin, et näen, kes seal peal on, kui praam möödub, sest see pidi üsna lähedalt mööduma, niisama kui leibki. Kui nad olid õige ligi jõudnud, panin piibu ära ja läksin sinna, kust ma leiva välja õngitsesin; heitsin seal, kus võsa harvem oli, kaldale puu taha. Sealt võisin läbi puu harudevahe piiluda. Viimaks nad tulid, ja nii ligidale, et oleksid võinud plangu välja heita ja maale astuda. Peaaegu kõik olid praamil. Taat ja kohtunik Thatcher, Becky Thachter ja Joe Harper, Tom Sawyer ja ta vana tädi Polly, Sid ja Mary ning palju teisi. Kõik rääkisid mõrtsukast, aga kapten hüüdis vahele: «Vaadake nüüd teraselt. Vool on siin kõige tugevam. Võib-olla on vesi laiba siin kaldale heitnud ja ta on põõsaste varjus vee pinnale jäänud. Loodan seda igatahes.»