M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Pika
kaheteistkümne või viieteistkümne minuti järel jäid rattad seisma, Tom libises üle paadi serva
ja ujus pimeduses kaldale, väljudes veest viiskümmend jardi linnast eemal, kus polnud
juhuslike ümberuitajate ohtu. Ta jooksis läbi t ühjade kõrvaltänavate ja leidis end varsti tädi
õuetara taga. Ta ronis sellest üle, lähenes majakesele ja vaatas sisse elutoa aknast, sest seal
põles tuli. Toas istusid tädi Polly, Sid, Mary ja Joe Harperi ema ja kõnelesid omavahel. Nad
istusid voodi juures, mis asetses nende ja ukse vahel. Tom läks ukse juurde ja hakkas tasakesi
linki tõstma; siis surus ta kergesti uksele ja see andis järele; ta lükkas ettevaatlikult edasi,
värisedes iga kord, kui uks kääksatas, kuni arvas, et ta saab põlvili läbi ronida; siis. pistis ta
pea sisse ja hakkas ettevaatlikult ronima.
«Miks see küünal nii vilgub?» küsis tädi Polly. Tom kiirendas edasiliikumist. «Uks on
vist lahti, ma arvan