Füüsika praktikum nr 17: KEELE VÕNKUMISED
et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati
sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid
kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ...
Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja
lainepikkuse vahel
v = f,
võib valemi anda kujul
määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n = 1 ja
seda nimetatakse põhisageduseks. ülejäänud sagedused on selle
täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks eht
harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on määratud seosega
v = kus F on keelt pingutav
jõud, - keele materjali tihedus S - keele ristlõike
pindala. Seega võtab valem keele omasageduate jaoks kujus
Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil.
Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti
pooluste vahele ja tema otstele antakse heligeneraatorist G
vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale,