Romantism muusikas
sajandi
alguses.
KAMMERLAUL
19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk
Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige
salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine
kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga
häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega
taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat.
Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes
vaatamata oma lühikesele elueale jõudis kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga
kirjutada üle 600 laulu. Samuti oli Schubert esimene, kes hakkas oma laule koondama
tsüklitesse, kus oli peategelane ja tegevustik.
KLAVERIMUUSIKA
Romantismiajastul sai klaverist üks armastatuim soolopill. Klassikalise sonaadi kõrvale