I' l ofto+ i' lri I Lli , : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . ...
Nukleotiidide metabolism 1. Palun selgitage järgmisi mõisteid: a. Nukleotiidide de novo süntees süntees lihtsatest biomolekulidest b. Nukleotiidide "säästev" süntees mitte kõiki nukleotiide ei lagundata lõpuni ära, osa lagundamise käigus saadud lämmastikaluseid lülitatakse uuesti nukleotiidide sünteesi ehk siis neist tehakse uuesti nukleotiidid c. Nukleotiidide degradatsioon nukleotiidide lagundamine 2. Nukleotiididel on kõikides rakkudes väga tähtis roll. Milliseid nukleotiidide bioloogilisi funktsioone teate? Nukleotiidid on a) substraadiks nukleiinhapete sünteesil b) energiakandjad Tsüklilised nukleotiidid on signaalimolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis 3. Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PP i abil. Tekkiv 5- fosforibosüülpürofosfaat on sün...
Lämmastiku fikseerimine. Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3. Ensüüm nitrogenaasi kompleks N-fikseerivates organismides (rohkem kui üks õige) a. koosneb peamiselt dinitrogenaasist ja dinitrogenaasi reduktaasist b. koosneb peamiselt glutamiini süntetaasist c. taandab õhus sisalduva N ammooniumiks 2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4 + ...
TRANSKRIPTSIOON GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Andke seletus järgmistele mõistetele või terminitele: a. Transkriptsioon - DNA kodeerimine RNA-ks b. Operon - geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni | ühe metaboolse raja geenid kromosoomis, mis on grupeerunud klastriteks c. Promootor - DNA järjestus, mis koosneb ~40bp piirkonnast d. mRNA protsessing transkriptsioonijärgne RNA molekulide töötlemine e. Enhanser lühike osa DNA-st, mis seob omavahel proteiinid, mida nimetatakse aktivaatoriteks. f. Topoisomeraas (güraas) - eelnevad ja järgnevad polümeraasile, et leevendada despiraliseerumisest tingitud pingeid 2. Milles seisneb (ja kellelt pärineb) molekulaarbioloogia keskne dogma? Illustreerige vastust joonisega! DNA -> transkirptsioon -> RNA -> translatsio...
Glükogeeni metabolism Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi rada 1. Termin glükoneogenees tähistab uute glükoosi molekulide sünteesi metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Millistes organites ja millises raku kompartmendis glükoneogenees toimub? Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3. Milliseid a) lähteaineid b) energiakandjaid kasutavad imetajate rakud glükoneogeneesi toimumiseks? a) püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid, kõik tsitraaditsükli intermediaadid b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolü...
GENEETILINE KOOD, AMINOHAPETE AKTIVEERIMINE, VALGU SÜNTEES (TRANSLATSIOON) 1. a. Koodon = koodsõna mRNA ahela nukleotiidikolmikud ehk tripletid b. Antikoodon DNA ja tRNA ahela komplementaarsed nukleotiidikolmikud. c. Geneetilise koodi degeneratiivsus üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e. Ribosoom Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest. Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas. Toimivad rakusiseste valgu sünteesi tsentritena. f. Aminoatsüül-tRNA tRNA koos amonohappega. 2. Geneetiline kood- mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute ja neile vastavate aminohapete loetelu. a. Koodonite üldarv = 64, tripletne...
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt...
Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik
094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ 1 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5
Kodutöö nr. 5 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Pressliide B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ KODUTÖÖ NR. 5
A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ Ülesande Püstitus
A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 3. Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl
Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud:
B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ KEERUKAMA KEERMESLIITE ARVUTUS Keermesliide
Lahendus: Joonis 1. Evolventprofiili lihtsustus [1]. 1. Arvutatakse hambumise ringjõud Ft ja hamba radiaalkoormus Fr : m2 310 2 · Ringjõud Ft : Ft = = 3100 N d jaotus 0,2 ___________________________________________________________________ 1 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ · Radiaaljõud Fr : - sirghammastega silindriliste hammasrataste korral
Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: ISTU ANALÜÜS A-3 B-8 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MAHB-31 Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 26.10.2011 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm
1 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Istu analüüs B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-31 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 13.10.12 Istu skeem: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Ülesande püstitus Teostada istu (ISO 286) analüüs ning määrata ära : 1) istu tüüp (ava-või võllipõhine) 2) istu detailid
Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Määrimine A -4 B -3 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 07.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ 1. Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris? 1. Kontakti hõõrdumise vähendamine väheneb kontaktis genereeritud
Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: ISTU ANALÜÜS A -4 B -0 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 093404 MATB-31 Igor Penkov Karl Aas Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 24.09.2010 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm
pöördemomendid. 7. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 8. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, Alina Sivitski, [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=300 N*m Võlli läbimõõt d1=65 mm=0,065 m Rummu laius lv= 65 mm= 0,065 m Liistu, võlli ja rummu materjal – teras C45 (σy = 370 MPa)
A-3 B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Mahb32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Algandmed n = 0...1000 rpm Koormuse liik on raske. Sidur peab summutama lööke ja peab olema suure nurklõtkuga. Materjal teras C45 ( = ReH = 370 MPa) (raske koormuse korral) Leida: Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? 1. Siduri valik
A -3 B -8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 1. Algandmed M = 720 Nm d1 = 40 mm lv = 100 mm Rummu materjal teras Vahelduv koormus Materjal C55E y = 450 MPa u = 850 MPa []c = 150 MPa (rahuliku koormuse juures) · Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis
10.От чего зависит выбор нормативного коэффициента запаса прочности детали или конструкции? Вопрос о нормативном коэффициенте запаса прочности решается с учётом имеющегося опыта эксплуатации сооружений и машин. _______________________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, Alina Sivitski, tuba 5-313; [email protected] MHE0011 TUGEVUSÕPETUS l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A ____________________________________________________________________ 11. Что называется прочностью? Способность сопротивляться разрушению под действием приложенных сил 12. Что называется жесткостью
13. Algebraliste funktsioonide integreerimine. Mitte-elementaarsed integraalid. 14. Määratud integraal ja selle omadused 15. Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi valem. Muutujate vahetus ja ositi integreerimine määratud integraalis. 16. Määratud integraali rakendused. Päratud integraalid. Õppeaine jaotub kahte ossa: 1. Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9). 2. Integraalarvutus (loengud 10-16). Harjutustunnid: Vastavalt loengumaterjalile. Iseseisva töö korraldus: Iseseisvalt tuleb omandada põhilise õpiku mõningad osad (konkretiseeritakse loengul vastavalt vajadusele). Harjutustundides antakse lahendamiseks koduülesanded, mille korrektsed lahendused tuleb kohustuslikus korras esitada harjutustunde läbiviivale õppejõule (seda loetakse üheks eksamieelduseks). Teadmiste kontroll: Lõplik teadmiste kontroll toimub eksamil. Üliõpilane peab eksamile pääsemiseks olema
A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 2. Liugelaagri valik ja arvutus
9. Teenuste kavandamine: käideldavuse haldus, mahuhaldus 1 10. Teenuste kavandamine: IT teenuste talitluspidevuse haldus, tarnijate haldus 1 11. Teenuste üleminek: vara- ja konfiguratsioonihaldus, ülemineku planeerimine ja tugi 1 3 Guido Leibur Harjutustunnid (16 t) + iseseisev töö (60 t) Kursuse struktuur 2 Loengud (32 t): 12. Teenuste üleminek: muudatusehaldus, reliisi- ja paigaldamise haldus 1 loeng 13. Teenuste üleminek: teenuste valideerimine ja testimine, hindamine, teadmiste juhtimine 1 loeng 14. Teenuste strateegia: Strateegia loomine. Teenuseportfelli juhtimine
meest ümber veenda väsitavad öised õppetunnid jätkusid. Üksnes poisi anne ja kiindumus muusikasse, aitasid tal säärast julma kohtlemist välja kannatada ega peletanud teda muusikast igaveseks eemale. 8-aastane Beethoven andis oma esimese kontserdi Kölnis. Sellele järgnesid esinemised teistes linnades. Pärast edukaid kontserte Rotterdamis väljendas noor muusik rahulolematust hollandlastega. Nähes, et pojale ei ole enam midagi õpetada, lõpetas isa harjutustunnid. 10-aastaselt hakkas poiss uurima komponeerimise saladusi, õppides õukonna organisti Christian Gotlieb Neefe juures kontrapunkti ja generaalbassi kunsti. Neefe mõistis kohe algul, et tema andekal ja fantaasiarikkal õpilasel jääb puudu enesevalitsemisest, distsipliinist ja kultuurist. Tee, selle kõige juurde, viis läbi põhjaliku suurte heliloojate loomingu uurimise. Ühes oma artiklis on
Süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli. Õppetooli juhataja määrab õppejõu tuleval semestril teatud aineid õpetama. Õpetamiskoormuse jaotamisel võetakse arvesse ka õppejõu teaduskraadi, sest magistriõppe õppekavas peab teatud protsent ainete õppejõududest olema doktorikraadiga. Õppekoormuse määramisel kasutab õppetooli juhataja ka õppejõu semestri tööaruannet. Õppetooli juhataja määrab ka õppejõu poolt läbiviidava õpetamise laadi (loengud, harjutustunnid, praktikumid). Info aine õpetamise kohta vastava aasta vastaval semestril säilitatakse süsteemis koos viitega õpetamise kinnitajale ning kinnitamise kuupäevaga. Tegevus3:Õppejõu tööaruande ülevaatamine Tegija:Õppejõud,Õppetooli juhataja 10 Kirjeldus: Õppejõud või õppetooli juhataja soovib dokumenti, mis kirjeldaks õppejõu tööd. Süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli
Ainete klassifikatsioon, Loengud: 12 loengut (iga nädal A V-103) tähistamine ja iseloomustamine (sertifitseerimine). Materjalide Praktikumid: 6 praktilist tööd (üle nädala) loodusteaduste maja 4. oamdused, klassifikatsioon; metallid, keraamika, polümeerid, korrus; komposiidid, kõrgtehnoloogilised ja nanomaterjalid. Harjutustunnid: 4 (üle 2 nädala). 2. Gaasid. Gaasiliste ainete põhiomadused, gaaside segud, veeaur, aururõhk. Gaaside põhiseadused. Reaalsed gaasid, atmosfäär. Mõnede Nõuded: gaaside iseloomustus: CH4, H2S, CO2, freoonid.
annaabi.ee 
