Kehaline aktiivsus koolis
aega eri liikumisvormide omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse
tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises.
Liikumine soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut, sellele lisaks toetab kogu õppimist ja
arengut. Liikumine mõjutav ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist.
Kehalise kasvatuse ainekava 1.peatükk 1.6 kohaselt lasub kooli juhtkonnal ja õpetajatel vastutus
õpilassõbralike ja ohutute harjutuspaikade loomise/tagamise eest nii kehalise kasvatuse tundide
kui ka klassiväliste spordiürituste tarbeks. (RT I, 2002)
Programmis ettenähtud materjali läbivõtmise põhivormiks on kehalise kasvatuse tund, millest
olenevadki õppeprotsessi sisu ja tulemused. Tunnis kujundatud harjumused ja oskused peavad
tagama osavõtu nii klassivälisest sporditööst kui ka eluks vajalike vilumuste ja oskuste
omandamise.