Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada. Need pikad rännakud said talle kahjuks ka saatuslikuks, kuna teist korda kodust Tartusse naastes põdes ta tuberkuloosi, millesse ka suri. Tema usk eestlastesse innustas tulevasi kirjanike eesti mütoloogiat ja traditsioone uurima ning neid kirja panema. Petersoni eestikeelsed kirjutised aitasid muuta välismaalaste siinset arvamust eestlastest, kui harimatutest talumatsidest. Tema kirjutised olid äärmiselt värvikad ja kaunid. Tema oodi ,,Kuu" sõnad kas siis selle maa keel on saanud nii kuulsaks, et neid tsiteeritakse tänapäevani. Petersoni, nagu paljude kirjanike elutee oli siiski üksik. Ta erines oma aja kirjanikest, seega ei leidnud ta oma eluajal ka nii suurt tunnustust. Alles aastakümneid hiljem hakati teda tõeliselt väärtustama. Sellel ajal ei ähvardanud teda oma kirjutiste eest küll maalt välja
päevadega. Mitusada tuhat inimest suri toidu- ja veepuudusesse, aga ka kuumarabandusse. Riisiväljad, kus inimesi sunniti töötama, muutusid “surmaväljadeks”. Tegevus Perekond kuulutati ebaseaduslikuks Naised lahutati meestest, emad poegadest Lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel Individualism juurutati välja Elanikkond jaotati kolmeks Esimene seisus – penh sith Neil olid kõik õigused Koosnes peaaegu tervenisti harimatutest talupoegadest Teine seisus - triem Toidujärjekorras järgmised Töötasid väiksematel poliitilistel kohtadel Kolmas seisus – bann-heud Puudusid kõik õigused Inimesed, keda sooviti likvideerida Töötasid kogu aeg Seadused Seadusest üleastumist karistati surmaga seksuaalsuhtesse astumine, elamustingimuste pärast kurtmine, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast,
annaabi.ee 
