Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
Siin on meie ees määratult suur ja kõrge rahvuskultuuriline ülesanne. Peame
analüüsima rahva hinge, eraldama positiivse negatiivsest — orjapärandusest,
ning positiivsele ehitama teadliku ideoloogia, maailmavaate ja traditsioonid, kuni
see sajandite järel fikseerub rahvuslikus karakteris. See rahvuse suursugustamise
pikk tee, kus töös tõutervise- ja kasvatus- ning kultuuripolitika läbi põimitud, peab
algama sealt, kus on, millele ehitada — maalt. Siin on kohe maa nõue
hariduspolitikale: senise abstraktse inimesemõiste asemel seadku kool endale
sihiks — eesti rahvusliku ühiskonna ja teoinimese, kes tunneb ja armastab maad.
Ainuüksi „i n i m e n e“ on — abstraktsioon, inimese elu avaldub töös antud
oludes ja ühiskonnas. Oma riik kasvatab aga inimest tööks ja eluks omades
oludes ja omas ühiskonnas.
Eestlase hingelaadi terve alus on individualism ja positiivne skeptitsism ning
kiindumus maa-eraomandisse. Keyserling iseloomustab „baltlast“, mõeldes siin