Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud.
mälupulgas, MP3-s jne). Erinevalt SRAM- ja DRAM-tüüpi mäludest on ümberkirjutamise tsüklite arv piiratud, kuna laengu kandmine kahjustab isolatsioonkihti, mis põhjustab suurte tsüklite korral laengu hajumise. Tsüklite arv 50 000- 100 000. 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Katkestustega andmevahetus – tavaliselt täidetakse käske kuni hargnemiseni või alamprogrammi poole pöördumiseni. On oluline erand, mis sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda – katkestus (interrupt). Katkestuse käivitamise võimalused: programne, erandina, S/V-seadme poolt tulenev. Katkestuste täitmine: protsessor lõpetab poolelioleva käsu; PC ja PSW salvestatakse stacki; käsuloendurisse laetakse uus väärtus; pärast katkestust täitva programmi töö
· glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks 1. Ahelate lühendamine Glükogenolüüs lühendab korraga glükogeeni paljusid ahelaid, sest glükoosijääle on vaja vabastada kiiresti ja palju. Glükoosijääke eemeldab ahelate mitteredutseerivast otsast fosforülüütiliselt glükogeeni fosforülaas (glükogenolüüsi võtmeensüüm). Eemaldatav glükoosijääk vabaneb aktiivse glükoos-1-P-na. Glükogeeni fosforülaas eemaldab ahelate otstest glükoosijääke kuni hargnemiseni jääb veel 4 glükoosijääki. 2 Sellist degradeeritud glükogeeni nim. piirdekstriiniks ja seda ei suuda fosforülaas ilma hargnemistkõrvaldava ensüümita edasi lõhustada. 2. Hargnemispunkti kõrvaldamine Hargnemistkõrvaldav ensüüm glükosüül (4:4) transferaas on bifunktsionaalse toimega. 1) Transferaasse aktiivsusega võtab ta hargnemispunkti juurest fragmendi ja liida selle lineaarse ahela otsa
annaabi.ee 
