Vennad Hardy'd: Võltsingumeisrid FRANKLIN W.DIXON Frank ja Joe oli minemas staadionile. Täna on palju rahvast. Frank parkis auto ja küünitas tagaistmelt spordikotti võtma. Võimla ees märkasid Hardyd oma sõpra Biff Hooperit ja jäid lobisema. Joe võttis pluusi seljast ja vaatas ringi, Fred Tolliver, teine Bayporti sprinter, oli veidi kaugemal samuti varustust lahti pakkimas. Joe sörkis stardipakkude juurde, Frank aga hakkas finisi poole minema. Ta oli sellest veel paarikümne meetri kaugusel, kui kuulis stardipauku. Hiljem Joe kaotas jooksurütmi, ja siis ta komistas ja kukkus. Frank trügis pealtvaatajate vahelt läbi ja ruttas venna juurde. Tossutelt purunesid õhkpadjad.
uurima. Kohe kui poisid ja Marcey olid jutu lõpetanud hüppasid Steve ja Debbie sisse ning ütlesid, et nemad hakkavad ka juhtumit lahendama aga ainult mitte koos vaid eraldi. See tegi poisid väga murelikuks. Järgmisel hetkel kuulsid nad kisa. See tuli A-stuudiost. Keegi karjus ,,Mina leidsin asitõendi." kuulutas naisehääl. ,,Lase kohe lahti." ,,See on minu oma!" hüüdis mehehääl. Nii need kaks tegelast vaidlesid edasi. Kui vennad ja Marcey jõudsid A-stuudiole lähemale tundsid vennad Hardyd ära hääled. Karjujateks olid Steve ja Debbie. Steve ja Debbie pidasid üht vana halli jakki asitõndiks. Joe kuulis mingit imelikku heli ning vaatas ülesse. Kohe hakkas kaamera Debbie ja Steve-ile pähe kukkuma. Ka Frank märkas seda ning mõlemad päästsid niinimetatud detektiivide elud. Frank taipas, et see oli neile mõeldud ning ütles ,, See on hoopis asitõend mitte see jakk. Nüüd sekkus juttu ka Marcey ja teatas, et see jakk kuulub Matt Freemanile. Samal päeval juhtus veel palju
annaabi.ee 
