Roodium
Isegi keemiliselt aktiivseima halogeeni fluoriga
reageerib ja moodustab roodium roodium(VI)fluoriidi alles väga kõrgel temperatuuril.
Mineraalhapetega roodium ei reageeri, kuid ülipeenikeseks jahvatatult lahustub ta väga aeglaselt
kuningvees ja väävelhappes. Roodiumi oksüdatsiooniaste harilikult III, harvem II, IV või VI, väga
harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V.
Roodium on looduses harvaesinev metall, olles pärast reeniumit koos ruteeniumi ja iriidiumiga üks
hardulaseim mitteradioaktiiven metall maakoores. Kuna roodium on looduses haruldane, kuid
kasutusalasid on tal palju, on ta üks maailma kallimaid metalle. Roodiumi leidub enamasti
ühendites (koos plaattina või teiste plaattinametallidega), kuid tema vähese keemilise aktiivsuse
tõttu ka lihtainena, mistõttu teda iseseisva mineraalina tuntakse Tähtsaimad roodiumiühendid on
roodiumoksiid (Rh2O3), roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3) ja roodiumkloriid (RhCl3). Inimkehas
annaabi.ee 
