Poeg Skarphedinn abiellus Hrafni tütre Thorhildriga. 26. Asrimri suguvõsa ja ta tütred Thorgerdr ja Thorhalla, keda Njall ja poeg 40. Surmi rohkem kui oodatud. Kahjutasu ja leppimine. Helgi lähevad kosima. 27. Njallist sai Thorhallr Asgrimripoja kasvataja. 28. Gunnarri juurde tuli norrakas Hallvardr Valge, kes keelitas teda viikingiretkele tulema. Küsis Njalli käest nõu ja palus tal vara valvata. 29. Koos venna Kolskeggriga jäid nad talveks Norra peatuma. Haraldr Hallkuub ja Gunnhildr olid ära surnud ning riiki juhtis jarl Hakon (suguvõsa). Gunnarr ei tahtnud talle külla minna ning otsustasid sõjaretkele minna. Läksid Hisingisse sõber Ölvirile külla, kes andis talle sõjalaevi. Jutustus, et ees olid vennad Vandill ja Karl. 30. Taplus ja võit. Peeti kõikjal lahinguid ja võideti igal pool. Rafalas kohtuti viikingitega ja võideti, Eysyslas kohtusid Tofiga, kes hoiatas teda meeste
Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega)?