Öko ja keskkonnakaitse konspekt
Näit. Los Angeleses udu pH =
2,5...3.
Happevihmade keemiline analüüs näitab neis väävelhapet H2SO4 ja lämmastikhapet HNO3. 2/3
juhtudest on happesus põhjustatud H2SO4 ja 1/3 HNO3-st.
Kütuse põletamisel tekivad C ja N-dioksiidid, mis õhus veega reageerides annavad happeid.
SO2 + H2O = H2SO4
NO2 + H2O = HNO3
Tänapäeval on teada, et happed võivad õhust alla langeda ka ilma veeta ise või tolmukübemetega.
Sellised kuivad happeosad võivad koguneda nii taimede ja maa pinnale ning anda vähesegi vee puhul
tugevaid kontsentreeritud happeid.
Happevihmad mõjuvad kahjulikult taimedele, elusorganismidele, inimesele ja ka ehitistele.
Happevihmad ei mõjuta taimestikku nii väga seal kus lähtekivim on karbonaatne (CaCO3 neutraliseerib
happeid).
SO2 peamiseks allikaks on söe, põlevkivi põletamine, NO2 allikateks heitgaasid jt. tööstusjäätmed. SO2
on ohtlik fotosünteesile.
Kasvuhooneefekt
annaabi.ee 
