Üldine ja anorgaaniline keemia
mille käigus muutuvad reageerivate ainete elementide oksüdatsiooniaste:
oksüdeerija redutseerub, redutseerija oksüdeerub.
REDUTSEERIJA aine, mille koostises olev element (või ioon) loovutab reaktsioonil
elektrone; reaktsioonil redutseerija oksüdeerub.
REDUTSEERUMINE (reduktsioon) keemiline reaktsioon, milles elemendi
oksüdatsiooniaste väheneb.
SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeioonidest. Tekib happe ja aluse
reageerimisel (vesinik,- hüdroksiidsool).
TUGEV ELEKTROLÜÜT elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult
dissotsieerunud ioonideks.
VESINIKSIDE molekulidevaheline side, mille moodustab ühe molekuli positiivse
osalaenguga vesiniku aatom teise molekuli negatiivse osalaenguga mittemetalli
(F, O, N) aatomiga; orgaanilistes ühendites võib esineda ka molekulisisese
sidemena.