Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki.
koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsinikusisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites , kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa (~70%) on toormalm. Täidisesse lisatakse samuti Martin Raba terasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega
10) W : 19400kg/m3; 3410 C Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse 11) Sn : 7300kg/m3; 232 C tänapäeval ümber terasteks peamiselt 12) Rm : tõmbetugevus Rm, see on hapnikukonverterites, kõrgkvaliteetteras maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. elektriahjudes. Enamik metallurgiatehastes Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - toodetavatest terastest töödeldakse
Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. 10. Teraste tootmine Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes šahtahjudes – kõrgahjudes. kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites, kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. 9 11. Terasplokki struktuur Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab
mab raua ja rauasulamite (teras, malm) tuses. tootmist; Suure süsinikusisaldusega toormalm sulata- · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metal- takse tänapäeval ümber terasteks peamiselt lurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, hapnikukonverterites (sele 2.1), kõrgkvaliteetteras Mg, Ti jt.) toomist. elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa Enamik metalle on maakoores keemiliste ühen- (~70%) on toormalm. Täidisesse lisatakse samuti ditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall terasmurdu ning räbustina lubjakivi.
annaabi.ee 
