-- klorofülli ergastamine valguse poolt; -- veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; -- ATP süntees elektronide energia arvel; -- vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 4. Fotosünteesi tähtsus · Fotosünteesi tähtsus on sellest võrrandist tuletatav: -- orgaanilise aine tootmine (taime kasv, heterotroofidele toit); -- hapniku tootmine (organismidele, sh taimedele endile hingamiseks, hapnikuaatomitest moodustub ka osoon - O3 kiht kaitseb Maad liigse ultraviolettkiirguse eest); -- süsihappegaasi sidumine atmosfääris 5. Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad tegurid · valguse intensiivsus, temperatuus, CO2 hulk õhus, Taimede varustus vee ja mineraal ainetega, taime füsioloogiline seisund, taimeliik 6. Nimeta rakuhingamise etapid ja toimumis kohad · 1) glükolüüs toimub raku vedelas sisekeskkonnas
Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele. Virmaliste heledus, nende aktiivsus, on tihedalt seotud Päikese seisundiga. Kuna suurem osa virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Sageli võib näha ka punast ja sinist. Kollakasroheline valgus pärineb hapnikuaatomitest, mille täpne lainepikkus on 557,5 nm ning see tekib tavaliselt 100- 200 km kõrgusel ja kiirgab mõni sekund. Punast valgust on näha kahes varjundis: virmalistekaare alaservas intensiivne purpurpunane lainepikkusega umbes 670 nm ning virmaliste ülaosas erepunane, lainepikkusega 630 nm, kiirgub lämmastikumolekulidest ja seda ajendab tugev osakestevihm. Purpurpunast on näha 90 km kõrgusel ning see on kõige madalamalt tulev virmaliste kiirgus. Sinine valgus tuleb peamiselt ioniseeritud
annaabi.ee 
