TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLAGE OF ENGINEERING Terase tootmine Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 B Üliõpilane: Taavi Rokka Õppejõud: Renee Joost Tallinn 2010 Teras on raua sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Praktilist kasutamist leiavadterased süsinikusisaldusega kuni 1,5%. Toodetakse mittelegeerteraseid e. süsinikteraseid ja legeerteraseid. Mõlemad sisaldavad lisaks süsinikule ja/või legeerivatele elementidele samuti tavalisandeid: Mn, Si, P, S. Terase ma...
3. FeO + C Fe + CO + Q 4. S + O2 SO2 2. (Points: 2.5) Ferrosiliitsiumit ja ferromangaani kasutatakse terase tootmisel 1. räbu moodustamiseks 2. tsementiidi moodustamiseks 3. lisandite oksüdeerimiseks 4. redutseerimiseks 3. (Points: 2.5) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse 1. sünteetilisi räbusteid 2. vaakumkaarümbersulatust 3. elektrolüüsi 4. elekterräbuümbersulatust 4. (Points: 2.5) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on 1. hapnikkonvertermeetod 2. elektriinduktsioonahjumeetod 3. martäänmeetod 4. elektrikaarahjumeetod 5. (Points: 2.5) Millise reaktsiooniga toimub väävli eraldumine terasest? 1. FeS + Mn MnS + Fe + Q 2. FeS + CaO CaS + FeO - Q 3. MnS + CaO CaS + MnO - Q 4. 2FeO + Si 2Fe + Si + Q 6. (Points: 2.5) Valandeis moodustub kahanemistühik 1. keevterase 2. legeerterase 3. süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3
Etappe 3 ja 4 (desoksüdeerimine ja legeerimine) käsitletakse sageli kui sulatuse desoksüdeerimisperioodi, see tähendab perioodi, mille kestel toimub metalli desoksüdeerumine, jätkub väävli eemaldamine ja saavutatakse terase soovitud koostis. 8 2.2Terasesulatuse põhimeetodid 2.2.1 Hapnikkonvertermeetod Pürometallurgia hapnikkonvertermeetod on kaasajal terase tootmise põhimeetod. Tööstuslikult võeti meetod kasutusele algselt 1952-53 aastal Austrias Linz-Donawitzi tehastes, millest tuleneb ka sageli kasutatav protsessi nimetus: L-D protsess. Tänu tehnilis-majanduslikele eelistele sai meetod kiire ja laia leviku, asendades martäänprotsessi. Sulatusseadme täidis koosneb 70...75% ulatuses toormalmist ja 25...30% terasmurrust (vanarauast).
vakants, dislokatsioon, poor Question 4 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text S lisand satub malmi põhiliselt Select one: a. lubjakivist b. kütusest (koks) c. maagi aherainest d. räbustist Question 5 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on Select one: a. elektrikaarahjumeetod b. elektriinduktsioonahjumeetod c. martäänmeetod d. hapnikkonvertermeetod Question 6 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kloori kasutatakse Select one: a. terase tootmisel b. Ti ja Mg tootmisel c. Al tootmisel d. Cu tootmisel Question 7 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Select one: a. MgO b. MgCl2 c. naatriumkarbonaati d. Mg vesilahust Question 8 Complete Mark 1.00 out of 1.00
3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas 4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga 10) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on: hapnikkonvertermeetod 11) Kõrgahju protsessi põhiprodukt on toormalm. 12) Toorvase saamisel on lõppetapiks õhuga läbipuhumine konverteris. 13) Al tootmisel kasut. elektrolüüdina: Al2O3 lahust krüoliidis. 14) Mg elektrometallurgias kasut elektrolüüdina: MgCl2 15) Al elektrolüüsil koguneb Al: katoodile. 16) Ti tihedus (g/cm3) on: 4,5 17) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse magneesiumiga. 18) Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt maagist.