413. Mähkisin selle filterpaberisse ja niisutasin seda destilleeritud veega, et see jääks hiljem katseklaasi seina külge pidama, mitte ei kukkuks happesse, kus see hakkaks reageerima enne kui ma jõuan selle gaasi mahu mõõtmiseks mõeldud seadmega ühendada. Hoides katseklaasi väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt, vältides järsemaid liigutusi, mis võiksid metallitüki hapesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel kõrgusel. Märgin üles näidu ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan katseklaasi, et paber võimalikult palju avaneks. Jälgin kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub. Lasen eraldunud vesinikul 3 minutit jahtuda, oodates kuni vee nivoo paigale jääb. Märkan, et peale viit minutit ootamist ei ole nivoo ikka
Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast. Seejärel tilgutan hapet leelise lahusesse, kuni leelise lahuse värv muutub kollasest punaseks
Mõõta väikese mõõtesilindriga 5- 6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkida üles ühe büreti näit. Kukutada metallitükk hapesse ja vaadata, kuidas reaktsioon toimub. Kui reaktsioon on toimunud ja nivood enam ei muutu, lasta vesinikul mõned mintid jahtuda. Liigutada taas bürette üles-alla, et nivood oleks võrdsed ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada metallitüki mass Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 15,2 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 22,7 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 7,5 ml= 0,0075 dm3
püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline Valama 5-6 ml 10%-soolhappelahus katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetada metalltükk filtripaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda hermeetiliselt. Liigutada bürette üles+alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkida üles näit ühes böretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutada metalltükk hapesse. Jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutada bürette üles-alles nii, et nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja Lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris.
Väikese mõõtesilindriga mõõtsin 5-6 ml 10%-st HCl lahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi. Hoidsin katseklaasi väikese nurga all ja panin 1 cm alla avaust selle metallitüki filterpaberis ning sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel tasapinnal. Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin magneesiumi tüki hapesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas vee nivoo bürettides muutus. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, siis lasin eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda. Seejärel liigutasin jälle bürette, et need oleks silma järgi ühel tasapinnal ja lugesin samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). Fikseerisin õhurõhu ja temperatuuri laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 16,45 ml
(tuua valem)? 2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala (katse kirjeldus)? 1) Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleksmõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 2) Valada hape katseklaasi, „kleepida“ klaasi seinale filterpaberisse mähitud metallitükk. 3) Märkida üles näit ühelt büretilt (V1 ). Kukutada metallitükk hapesse. 4) Reaktsiooni lõppemisel ja eraldunud vesiniku jahtumisel asetada vee nivood uuesti ühele tasapinnale ning lugeda uus näit (V2 ). V3 = |V 1 – V 2 | 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? – Laboris oleva t emperatuuri põhjal. Rõhu andmeid saadi antud tabelist. 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid.
annaabi.ee 
