Käärimine tööstuses
Järgneb pastöriseeritud koore
jahutamine hapendustemperatuurile (2226o) ning juuretise lisamine, arvestusega 25%
hapendatava koore algmahust. Hapukoore valmistamises on suurimad teened loomulikult
piimhappebakteritel, täpsemalt erinevatel streptokokkidel. Selles, et eri tootjate hapukoor veidi
erinevalt maitseb ja isegi lõhnab, ongi oma panus just erinevatel juuretiskooslustel.
Koore hapnemisprotsess kestab veidi alla kahekümne tunni, kusjuures rasvasema tooraine korral on
hapendusaeg lühem, lahjemal aga pikem. Vastavalt on rasvasem hapukoor ka mõnevõrra väiksema
happesusega kui rasvavaesem tooteanaloog. Kui koor on piisavalt hapu (pH=4,24,6), järgneb
segamine ja villimine. Pakendamisjärgselt toimub edasi hapukoore maitseomaduste paranemine ja
tiheduse muutumine.
Keemiliselt olekult on hapukoor tegelikult emulsioon. Selleks, et saada kvaliteetset toodet, tuleb
lähtekoore koostis homogeniseerimisega ühtlustada. See protseduur väldib ka koore kihistumist.