Kas inimesed, kes saalis istuvad kujutavad mulle tõesti ohtu? Pigem on kartused rohkem psüühilist laadi ehk kinni minu mõtlemises. Hirm on lihtsalt saada mittemõistetud või isegi alavääristatud. Ma võin endale kümneid kordi sisendada, et olen rahulik ja kõik on korras, aga midagi ei aita. Kõige paremini aitab sellest emotsioonist vabaneda väike nali. Selle pärast püüan oma esinemistesse sisse tuua mõne humoorika seiga. Seda on märkinud ka T. Hannust (Ibid): ,,Optimism, positiivsed illusioonid (kontrolli olemasolu kohta), isiklikele sündmustele tähenduse leidmine ja huumor tekitavad positiivse emotsionaalse seisundi, mis mõjub tervist soodustavalt". Arvan, et ärevus ja hirm tekivad mul eelkõige sellepärast, et mul puudub kontroll publiku reaktsiooni üle, kui ka minu madala enesehinnangu pärast. Minu jaoks sobiks ideaalselt, kui ma ei tunneks avaliku esinemise ees hirmu. Kuigi ma arvan, et siis oleksid mu
kihid, siis kasvab ka värsketel leetunud liivsavikatel muldadel (Vaher, 2008). Ei armasta kuiva ja liivast pinnast (Harilik jugapuu, 2011). 3.4. Koht ökosüsteemis Jugapuu marjad on toiduks lindudele (nt rästastele, siidisabadele ja tihastele). Kuna lindude seedetrakti läbivad seemned kiiresti, siis ei ole need lindudele ohtlikud (Vaher, 2008). Loomadele on jugapuu võrsed mürgised. Sellest hoolimata võivad metskitsed jugapuu hekkidele talvel kahjustusi tekitada (Hannust, 2007). Noorte jugapuude elu segavad ka metssead, kes metsa all maad songivad (Vaher, 2008). 3.5. Kasutusalad Jugapuu puit on pruunikaspunane, läikiv ja tihe, küllaltki hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele, mistõttu sobib hästi puuskulptuuride valmistamiseks (Jugapuu, 2011). Sobib treitoodeteks, väärismööbliks, piibukahadeks ja muusikainstrumentideks (Vaher, 2008). Jugapuust on tehtud rehapulki, vibusid, vankriratta kodaraid ning vesiveski
htm-läätspuu (03.05.2012) Hariduskeskus. 2008. Suur läätspuu kirjeldus. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html- (03.05.2012) Karner. 2012. Suur läätspuu lõikamine. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede- loikamine/ (04.05.2012) Seemnemaailm. 2012. Suur läätspuu. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5386 (03.05.2012) 3. Siberi kontpuu Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. nr 11. lk 94-96. Hannust, A. 2007. Omamoodi okaspuu. Kodu & Aed. nr 12. lk 82-85. 09.03.2011. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ Käsiraamat Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. UAB IMP Baltic. 4. Üheemakane viirpuu Coombes, A. (2005) Looduse taskuraamat. Puud ja põõsad. Tallinn: Varrak. 165 lk. Järve, S., Eskla, V
Oluliselt muutis see emade käitumist laste suhtes. ▪ Tänu meditsiiniarengule jääb järjest enam enneaegseid ellu (Eestis 1992 vaid 6%, 2007 63% alla 1000 grammi kaalunud vastsündinutest jäi ellu) ◦ sünnikaal ▪ äärmiselt väike alla 1000 grammi (1-2% enneaegsetest) ▪ väga väike sünnikaal Alla 1500 g ▪ väike sünnikaal alla 2500 g 15.09 &3.11 Triin Hannust - Lapse kognitiivne areng Jean Piaget (1896- 1980) ◦ šveitslane ◦ areng tuleneb asjadega manipuleerimisest ja hiljem hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega ◦ tasakaalu otsimine- inimene soovib tasakaalu oma teadmiste ja reaalsuse vahel ▪ tasakaalu puudumine võib tuleneda põhiliselt kolmest eri asjast: sama tegevus annab erinevaid tulemusi nt kõik muu allub gravitatsioonile, aga
39 7. Kasutatud kirjandus ja viited: 1. Kemilärarnas Resurscentrum. Läkemedelsutveckling- histooria 2. Ny behandling av bröstcancer testas. Östra Småland och Nyheterna.1999-05-04 http://www.ostran.se/harkiv/ost/1999/05/04/OST19990504BBEEUU000_216276.htm 3. Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, E. 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewäsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351. 6. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn. 7. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519 8. Nilesen, Harald 1990. Mürktaimed. Valgus, Tallinn. 9. Normet, Thea 2004
htm (13.04.2016) Forest Ecology and Management, 2004 http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378112702001342 Garden guides. Prune Viburnum Opulus. http://www.gardenguides.com/138880-prune-viburnum- opulus.html ( 12.04.2016) Godet J. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. Haak, M. 2010. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? http://www.haljastus.org/ 23.04.2012 Haljassaare. Harilik kuldvihm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 (14.04.2016) Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. Hariduskeskus. Suur läätspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html (13.04.2016) Harilik ebajasmiin ‘Aureus’ 2014. Neeva aed. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/harilik-ebajasmiin-aureus/ (13.04.2016) Harilik lumimari. Calmia istikuäri OÜ. [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/lsymalbus.htm (19.04.2016) Harilik pihlakas http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak.htm (12.04.16) Harilik toomingas. Kasutus
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378112702001342 28.Garden guides. Prune Viburnum Opulus. http://www.gardenguides.com/138880- prune-viburnum-opulus.html ( 12.04.2016) 29.Godet J. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. 30.Haak, M. 2010. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? http://www.haljastus.org/ 23.04.2012 31.Haljassaare. Harilik kuldvihm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 (14.04.2016) 32.Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. 33.Hariduskeskus. Suur läätspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html (13.04.2016) 34.Harilik ebajasmiin ‘Aureus’ 2014. Neeva aed. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/harilik-ebajasmiin-aureus/ (13.04.2016) 35.Harilik lumimari. Calmia istikuäri OÜ. [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/lsymalbus.htm (19.04.2016) 36.Harilik pihlakas http://bio.edu
annaabi.ee 
