Eduard Tubin
a. ja
mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga.
1950.a. kirjutas ta oma II klaverisonaadi ("Virmaliste sonaat"), mida tuleks oma pingelise
arenduse ja virtuoosliku klaverikäsitluse poolest pidada üheks kõige väljapaistvamaks helitööks
kogu XX sajandi klaverimuusikas. Helilooja ise, kes suhtus oma loomingusse küllaltki
kriitiliselt, hindas seda koos VI sümfooniaga oma parimaks saavutuseks. 1958.a. kanti Helsingis
Tauno Hannikaineni juhatusel ette tema V sümfoonia ning samal aastal valmis tal Jyväskylä
Ülikooli tellimusel "Õnnistamiskantaat" ülikooli 25.a. juubelipidustusteks, kus see kõlas samuti
Tauno Hannikaineni juhatusel.
1954.a. valmis Tubinal üks tema kõige väljapaistvamaid helitöid - VI sümfoonia. Tubin, kes
elas tol ajal sügavalt läbi kommertsiaalse dzässmuusika levikut, kartis, et see võib hävitada
klassikalise muusika põhiväärtused. Nende masendavate mõtete tulemusel valmis tal VI