Antiikaja Tehnika
on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid.
Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast
Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja
Prantsusmaale.
Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega
kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas
hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu
Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700
eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma
talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge.
Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põiksaed. -4 saj
leiutasid kreeklased höövli, mis asendas lihtsat tõmbetera. Samast ajast on ka puur.