Loomad
veeloomadest, peamiselt vähikestest. Sinivaala ülalõualuust ripuvad allapoole
arvukad narmastunud servedega sarvplaadid vaalakiused. Vüttes hiigelsuuõõnde
vett, kurnab vaal selle läbi sarvplaatide, kiustesse takerdunud vähikesed aga neelab
alla. Sinivaal sööb ööpäevas 2-4t toitu. Naha aluse raskakihi paksus küünib suurtel
vaaladel kuni 20-50cm. Seda rasva kasutatakse toituainete- ja parfümeeriatööstuses.
Nende küttimine on kogu maailmas piiratud. Delfiinid kuuluvad hammasvaalade
hulka. Tema sihvakas kega on ülalt must, kõht ja küljed on valged. Tal on hambad,
ning nedega haarab ja hoiab delfiin kinni kala, kelle neelab tervel alla. Saaki otsivad
delfiinid ultraheli abil. Vees teeva plõksuvaid helisi või kõrgetoonili katkelist vilet. Kaja
püüavad kuulmiselunditega. Delfiinid võivad üksteisega helisignaale vahetada, nende
peaajul on keerukas ehitus.
annaabi.ee 
