Fluor
jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate
veres ja taimedes.
Looduses leidub fluori ainult ühendite koostises, põhiliselt mineraalides (aptiidis, fluoriidis,
krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku
umbes 2,6g), soovitatav ööpäevane tarbitav kogus on kuni 1,4mg. Joogivesi peaks fluori
sisaldama 1ppm, nii fluori vajak kui ka liig on kahjulik (eelkõige hammastale). Lahustavad
anorgaanilised fluori lihtainena ja elemendina mõningate oraaniliste ühendite koostises.
Fluor on peamiselt Lillakas,Sinakas või kollakas. Alati ei pruugi neid värve eraldi leida, on
olemas ka fluori, mis on värvikas (lillakas,sinakas,kollakas,valge,must.) Gaasiline fluor, mis on
paksema kihiga on rohekaskollakas, vedel fluor on erekollane.
Fluori sulamis temperatuur on -219,6 C ja keemis temperatuur - 188,11 C. Fluori tihedus on 1,69
kg/m3
annaabi.ee 
