Konsonant - S
Konsonant S
1. Kuidas häälik S tekib?
Häälikut S nimetatakse tema erilise moodustusviisi tõttu sisihäälikuks ehk sibilandiks.
Viimase oluline tunnus on, et keel ei suru end tugielundile(hambavallile või kõvale
suulaele) ühtlaselt lähedale, vaid jätab hääldusõhu teele nõgusa, vaokujulise kanali.
S on keelelabahäälik, moodustatakse külgi vastu hambavalli toetades. Keel paikneb õige
pisut tagapool kui t hääldamisel, keeletipp hammastest tagasi tõmbunud. Keelelihased ei
ole pinges, keelelaba kohal on parajalt avar vagu, mis laseb hääldusõhul kergesti
väljuda.
Eesti s-ile vajalikku avarat õhukanalit on võimatu saavutada keeleseljaga, kui keeletipp
annaabi.ee 
