Kirjand A.Kivika 'Nimed marmotahvlil' põhjal
Koolipoisil aga polnud plaanis ültse sõtta astuda, aga asjaolude kokkulangemisel sattus ta
lahinguväljale. Nimelt teel Tartust Viljandisse kohtas ta ohvitseri, kes veenis poissi
rahvuslasena võitlema Eesti rindel. Ahase isa Jüril oli sellega raske leppida. Ta saatis poisi
mõisa, et äkki muudab too meelt aga Henn oli oma otsuses kindel. Sõda muutis trastiliselt
perekonda. Isa leppis küll lõpuks poja valikuga, aga suhtudes siiski temasse väga eemalduvalt
ja halvutavalt. Ema oli ültse täiesti murtud, sest tema ainsad kaks poega läksid üksteise vastu
sõdima. Kindlasti muudab see tervet perekonda. Tavaliselt selline olukord teeb inimesi
lähedasemaks, kui elatakse üle sõda. Ahase perekonda see pigem lõhkus, muutis inimesi
üksteisest kaugemaks, kuigi just sellisel raskel ajal peaks kokku hoidma ja üksteist toetama.
Kindlasti muutub mõtteviis, aga seda enam peaks see tooma inimesi lähedale ja mitte
vastupidi