Abivajajast saab abistaja
Agnese peres räägitakse avameelselt ema puudest ning mitte midagi ei varjata. See on minu
arvates lastele üheks suurimaks õpetuseks edasiseks eluks. Usun, et just sellest perest sirguvad
need inimesed, kes hakkavad maailma parandama, nad ei suhtu halvustavalt ega
eelarvamustega inimestesse, kes võivad olla teistsugused – puuetega. Sellist empaatiavõimet
võiksid lastele kaasa anda kõik pered sest kohati on just noored inimesed need kõige õelamad
ja halvustavamad. Kui see murepunkt paraneks, saakski maailmast parem paik. On ju ikka nii,
et esmalt tuleb muuta ennast, siis alles oodata, et teised ennast muudavad ning kui kõik
muutuksid üheskoos sallivamaks oleks kõigil hea elada. Kahjuks hetkel on selline mõtlemine
ainult roosa mull, mille võib luua.
Erinevad lood on näidanud, et abivajajatest saavadki ükskord abistajad. Nemad teavad kui
raske on tulla toime ilma teiste abita. Eriti olukordades, kus algselt võibki tunduda, et enam
annaabi.ee 
